28 December 2008

Bettie Page


Bettie Page (April 22, 1923 – December 11, 2008)

Betti Page oli ning on siiani maailma kõige kuulsam pin-up. Vaid seitsme aastase modellikarjääri jooksul suutis ta vallutada maailma oma naabritüdrukuliku välimuse ning siira naeratusega, mis muutis 50'ndate aastate Ameerika pin-up ajalugu. Mis kõige huvitavam, ta olin tõsikristlane ning ta ei leidnud oma tegudes ning siivututes piltides mitte midagi halba. Minu arust üks kõige kaunimaid naisi maailmas, isegi ka praegu - mälestusena.

Reedel suutsin ma lõpuks Grete kätte saada ning ta teed jooma kutsuda. Sellest kujunes välja pubituur, mis hõlmas enda alla käimise Krookus, Zavoodis, Undergroundis ja Illegaardis. Peale viite vägagi nauditavat tassi teed sattusime me kokku Rasmuse, Oliveri ja Ghostiga, kes olid oma enda pubituuri alustanud Undergroundis. Otsustasime minna nendega edasi Illegaardi. Püüdsin hoida madalat profiili ning mitte asuda vaidlustesse Rasmusega, kuigi ma usun, et see oleks minule (nagu alati) mingil määral nauditav olnud, kuna Rasmus esindab mulle võrdlemisi tundmatut ala. Püüan ohjeldada oma ambitsioonikaid vajadusi uue informatsiooni järgi, ning mitte muutuda pealetükkivaks oma küsimustega.

Laupäev oli külm.
Nii emotsioonidelt kui ka välimise temperatuuri poolest. Rokiklubis toimus Band-Battle, mis oli üks haledamaid üritusi, kus ma olen eales käinud. Usun, et peale ürituse lõppemist, oli klubis rohkem inimesi kui ürituse ajal. Kuna Martini bänd (Sins Of Goners) vajas üritusel võitu, et saada teatud summa ulatuses muusikapoest varustus, siis olin abimees ja ilmusin kohale ning andsin oma hääle. Sissepääsupilet tehti mulle välja, ühesõnaga ei hakka ka rahast kahju, et nii mõttetule üritusele sattusin. Mul hakkas ühest bändist, kes too õhtu esines üpriski kahju. Ma nime ei hakka nimetama, kuna olen kindel, et nad isegi väga õnnelikud ei olnud selle esinemise üle. Poisid kandsid päkapikumütle nind kodukootud kampsuneid, mis tegi nende väljanägemise väga nunnuks. Kuid kogu selle nummi-nunnuduse sees oli väga hale, ning mingil määral ka naljakas, et nende ainsaks fänniks tundus olevat laulja ema, kes nõudis esinemise lõpus häälekalt lisalugu. Järgmine kord läheb paremini. Loodan vähemalt, et shokolaad, mida nad plaanisid edasi sööma minna maitses hästi.

2 comments:

Eve said...

Juba lugedes hakkas bändidest kahju. Muide, kas Martini bändil on lootust? :P

Aradia said...

Kui arvestada seda, et nende rivaalideks too õhtu olid päkapikud ja üks üsna nukker punkbänd, siis ütleks, et võit on nende. :D