18 December 2008

Näe, saingi suureks.



Ma olen suikunud bloginduses vist küllalt kaua, aeg rääkida ka vaestele lugejatele, mida väike roosa tsikk ka viimase kahe nädala jookul teinud on.

Alustades, üle-eelmise nädala reede ja laupäevaga:
Pidasin ootamatult sünnipäeva. Tervelt nädala jagu ette. Kuid vaatamata sellele ilmusid ühte äärmiselt külma, väiksesse, võrlemisi majajäetud suvilasse trobikond inimesi, keda väga lootsin näha. Kuna külalised olid kutsutud paljudest erinevatest seltskondadest, siis tekkis teatud hirm, et ei osata ennast sündsalt üleval pidada. Kuid ei, osati ka ilusti käituda.
Kuna enamus sünnipäevatähistamisest toimus kaminatoas, siis olid osad inimesed kolinud ülerahvastatud kaminaruumist ülikuuma, ahju poolt soojaks köetud kööki, kus kohapeal baseeruva(te)lt isiku(te)lt saadi nii hingelist, emotsionaalset kui ka füüsilist tuge.
Usun, et ma ei ole iialgi lahedamaid kingitusi saanud, kui need, mis toodi. Need olid tõesti lahedad. Aitäh!
(kelgutama jõuan ma oma sinise masinaga enne kui lumi sulab, luban)

Laupäev möödus Rokiklubis, kus esines Sins Of Goners. Alati hea valik. Läbi üllatavalt mõnusa lumetuisu laekusin koju umbes kella 3 ajal. Üksikud inimesed linna peal, meeletu tuisk ning hea muusika vaid seltsiliseks. I was smiling when I got home.

Kiire hüpe nädala jagu edasi.
Sünnipäev!
12.12.08 jääb pikaks ajaks meelde.
Reede oli üks lõbusamaid ning samas kiiremaid päevi. Kell 2 olime suure valge bussiga juba sõidus Rakvere poole, kus ootas selleaastane Green Christmas.
Maandusime peale hämmastavalt pikka ning segadusseajavat orienteerumist Rakveres külalistemajas 'Margit'. Seitsme inimese peale kolmetoaline korter - ideaalne. Muidugi paljud voodid ei näinud kahe päeva jooksul ühtegi magajat, said siiski kõik oma unevajadused rahuldatud kas köögilaual või suuretoa väiksel diivanil. Kui on olemas laiad voodid igaühele, siis miks kuradi pärast valitakse omale alati esimene ettejuhtuv (mis on pea alati ka kõige ebamugavam) ärakukkumiskoht?
GC osutus oodatust isegi sitemaks. Kontserdite poolest just. Muidugi oli teatud üllatajaid, kes jäid positiivse esinemisega meelde (nt. Callisto ja Dark Trankquility) , kuid leidus ka vanu tuttavaid, kes keerasid enda esinemise minu silmis parandamatult perse tänu kohalikele tehnikameeste oskamatusele (nt. Lacuna Coil). Kahjuks jäin ka ilma bändidest, millest oleksin olnud huvitatud kuulama (nt: Krakow ja Melmac). HU? oli kõrvukriipivalt valus, seega hoidsin ma ennast sellel ajal ohutus kauguses, et olla õiges konditsioonis ja tervise juures Horricane'i ja Ensalved'i ajal. Kahjuks otsustad bänd, kelle pärast ma 35% ulatuses läksingi GC'le, lennukist maha jääda ja mitte Rakverre kohale ilmuda... ja ma ostsin nende särki isegi. FAIL. Ja helimees/mehed vahetage järgmiseks aastaks välja, palun. Thank you.

Pühapäev möödus enamasti Rakvere linnaga tutvumiseks. Käisime jalutamas kesklinnas, Tarvase ja lossivaremete juures, püüdes iga hinnaga mäe järskudel nõlvadel, mis olid suures osas jääga kaetud, mitte alla kukkuda. Oli vaikne hommik ning pärastlõuna.
Õhtul hakkasime Tallinna poole sõitma, et jõuda Whitesnake'i kontserdile.
Kontsert ei olnud küll minu maitsele kuid imetlesin bändimeeste lavapealset karismat. Ning aplaus David Coverdale'ile, kes vaatamata oma kõrgele eale (57) hüppas laval ringi nagu 20-aastane ning suutis oma häälega inimeste südameteni jõuda.
Muidugi sai ära kuulatud vanad klassikud nagu 'Here I Go Again', 'Ain't No Love In The Heart Of The City' jne.
Tagasisõit möödus enamasti üksteise kaisus magamisega ning kojujõdmine toimus alles kella 2 ajal, millele järgnes väga unine päev koolis.

Eile toimus väikses Vanemuises TKiG jõulupidu, kus olid kohale vägagi äärmuslikud tegelased (nt: üks gooti ja üks beibe punamütsike, hulgaliselt üleni valgetes tunkedes bemmimegi ja üks või paar väga täis päkapikku ja hunt). Iga klass pidi esitama tänapäevase versiooni klassikalistest muinasjuttudest. Ühesõnaga oli väga palju madalakvaliteedilist näitlemist ja sitta tsenaristi- ja lavastajatööd.
See õhtu sai mulle selgeks kui naiivsed võivad olla minu klassiõed.



"Tulevikuks. Et poleks puudust lillest enam."
Aitäh, Onu M.



Uusi seiklusi oodates,
Teie
Aradia.

No comments: