26 February 2009

Üheksa


*lehvitab*

Mis on juhtunud viimase üheksa päeva jookuul?
Palju, kuid teid see kõik ei huvita. Ühesõnaga kokkuvõte meeldejäävamatest juhtumistest.

Sain kätte kirjandi, mida arvasin olevat täiesti korraliku. Kuid kui midagi saab perse minna siis see arvatavasti lähebki. Nimelt mainis õpetaja, et talle ei meeldi kuidas kasutan 'liiga kunstliku kõneviisi'. Fail.
Käituksin vastvalt esimesest instinktiivsest kaitsereakstsioonist ja lajataksin talle vastu oma arvamusi, miks tema mulle kaa ei meeldi. Puhtast jonnist. Aga kuna tegemist oli inimesi täis klassiga, siis hoidsin ennast tagasi ja lubasin malbe naeratusega midagi selle 'probleemi' lahendamise asjus käsile võtta.

Kui keegi juhtus vaatama 24. veebruari TV3 uudiseid, siis ehk mäletate ühte äärmiselt õnnetut ja (mittenaljakalt)lollakat juhtumit, mis toimus Tartus, Ihastes. Õpetaja K. sattus minuga koolimajja sisse astuma samal ajal ning sõbraliku (minu poolt väsinud) tervituse järel mainis ta, et tal puudub hetkel elukoht ning on õnnelik, et tema pere elus ning terved on. šokeeriv. Puhtinimlikust kaastundest oli mul kahju, kuid Mikey rikkus olukorra ning teatas, et tal on pohhui ning küsis peale uudise kuulmist, et: "Kas see tähendab, et Inglise keel jääb ära?" Hiljem näitas C. oma telefonist pilte õpetaja K. majast. Õudne.

Laupäeva hommik algas Johanna kõnega, mis kutsus mind uisutama. Kutse tundus ahvatlev ning ma haarasin endale lähimad uisud ning tõttasin laululava poole.
Ma ei oleks uskunud, et suudan paari tunni jooksul niivõrd palju kordi fail'ida. Bussipeatuses selgus, et sobivaim buss oli just läinud, ning seega jäin ootama järgmist, mis saabus 10 minuti pärast. Kesklinnas asusin soovitud bussipeatusesse ootama vastavat bussi, mis viiks mind võimalikult ruttu sihtkohta. Vaatasin ajagraafikut ning jäin ootama bussi, mis minu vaatluste kohaselt oleks pidanud tulema iga minut. Ootasin 10 minutit. Mul tekkis teatud kahtlus ning ma läksin veenduma kellaaja õigsuses. Järgneva minuti naersin enda üle, kuna olin vaadanud valet graafikut. Asusin jala teele. Johanna juurde jõudes märkasin, et olin veetnud Annelinnast Supilinna jõudmiseks üle tunni aja. Kuid pole muret, asusime teele lähima jäävälja poole.
Kohale jõudes selgus et olin võtnud kaasa tervelt kaks uisku. Uiskude kogus oli õige, kui nende suurus ning ettenähtud koht olid valed. Nimelt olin kaasa võtnud parema jala uisu nr. 38 ja teise parema jala uisu nr. 41. Johanna ei jõudnud minu halamist eepilise fail'imise koha pealt kuulata ning sundis mind kandma tema enda uiske.

Laupäevaõhtune üritus Rokiklubis võibolla tõestas veelgi minu esialgset arvamust Juliast. Kuigi ta pidi kahjuks lahkuma meie seltskonnast üsna varakult, siis otsustasin temaga veeta võimalikult palju aega. Arutlesime inimese alateadlikest valikutes, nende põhjustest ja mõjudest suhetele ning muidugi teatud isiku ääretust lollusest. Peale lahkumist saatis Julia sõnumi, mis pani mind siiralt raeratama. Ma nautisin seda õhtut kaa. Aitäh!
Mafia... (h)

Niipalju kui olen kuulnud Uku DnD all-night'erist, siis oli see üleüldine fail. Kahju. Võibolla oli isegi hea, et otsustasin jääda koju. Kuid arvatavasti minu kohalolek ei oleks muutnud midagi.

Yahtzee on lahe!
Teie Aradia.

17 February 2009

I feel good.. dänänänänääää!



Kirjeldab hästi hetkest olukorda, mõtteid, emotsioone.
Kaos.
Ja käigu kõik persse, ma naudin seda. (vabandan väljenduse eest) Kuid midagi paneb mind seda hetke tõeliselt nautima. Asi võib olla selles, et mul puudub tegevusetus, alati on midagi, mis vajab tegemist, kuhugi jooksmist, millegi täitmist, millegi õppimist, arusaamist. Kuid asi võib ka seisneda selles, et ma tean, et hetkel ma pingutan ennast viimse piirini ning ma tean, et ma annan endast parima. Ma tunnen seda, et näen vaeva. Ning õhtuti magama minnes valutan oma lihaseid ja väsinud silmi, teades, et sain endale midagi kasulikku tehtud. Jah, põletan ennast läbi, vististi olengi seda teinud, kuid ma olen iga hetke nautinud.
Hämmastav iseseisvustunne on vallanud mind viimase kuu. Arusaamine, mõistmine, et ma saan üksi hakkama ideaalselt, isegi paremini. Õpin ennast tundma olukorras, kus abi tuleb otsida vaid endalt. Parimad õppetunnid.
Olen hakanud aru saama lõpuks, eelnevate aastate õpetuste tähtsusest. Vaikselt, kuid iga õhtuga aina rohkem. Julgen olla, öelda, mõtelda ja vastu vaielda. Eristan vajalikku seda mitte olevast. Olen õppinud palju. Tunnistan, olin umbusklik, naiivne ning vägagi põikpäine. Isegi südametu. Kuid kõrvalt jälgides sai selgeks nii palju. Kuid nüüd on vist liiga hilja tänada.

I'll burn the candle at both ends until I find what I'm searching for.

Oo, rumal tiinekas, miks olen nii eepiliselt ... ebapiisav !?
Ei ole tegu enesehaletsusega, nagu Marko seda väitis olevat. Mina näen seda piitsama, mis sunnib mind tagant ennast parandama ning endast kõike andma. Olema see, kellena ma tahan ennast näha. Ning piitsa ei näe ma absoluutselt negatiivses võtmes. Minu jaoks kaldub see teisele poole... [Insert NO kinky thoughts here]


Rääkisime Karmeniga täna pensionäridest ning Anni oli täna imelik, väga imelik. Ta rääkis valkudest.

Ning ma pean mainima oma tülgastust Marko põhimõtete vastu. Just nimelt nende, mille alusel ta omale sõpru ja tuttavaid valib. Tunnen, et ta teeb nendega endale rohkem liiga.

Aradia says: "Kas mina olin laupäeval imelikus tujus, kuid mulle ta kaa väga ei sümpatiseerunud."
Viper says: "Ah, tead, sul on kujunenud mingi piir vaikselt. Kui sealt lati alt läbi ei jõua, siis on isik kohe mõttetu."
Aradia says: "Võibolla tõesti. Kuid kas mite see meetod ei praagi välja nõrgad, ebahuvitavad ja lollakad?"
Viper says: "Ei tasu kohe tembeldada."
......
Aradia: "Ühesõnaga sa koguksid enda ümber suure hulga idioote, kuna nad võivad tulevikus kasuks olla?"
Viper: "Mitte idioote, vaid inimesi, keda saan välja kannatada."

Vestluse lõpuks oli mul äärmiselt suur tung talle midagi teravad selga lüüa.

Sinised kastid, mis ei taha ära minna ftw!
ˇ ˇ ˇ ˇ ˇ ˇ ˇ ˇ ˇ ˇ ˇ ˇ ˇ ˇ





























08 February 2009

I have a life


Väideti, et mul on elu. Wooh.. See on hea, ma loodan. Ühesõnaga eelmine nädal oli üpriski pöörane. Hämmastav, kuidas ma ära elasin vähem kui viie tunni magamisega päevas. Mõne puhul on see luksus, kuid mina, kes on harjunud vähemalt kuue tunni magamisega ennast hellitama, siis on see üpriski suur katsumus. Kuid pole muret, täiesti elus, ning vajalikud uurimus- ja kontrolltööd said tehtud. Siinkohal saadakasin aga kirjanduse ja muusikaajaloo õpetaja sügavalt aanusesse, kuna nende ajuvabadus, mis ei tohiks õpilaste väga vastuvõtva mõistuse juures nende näos asuvast suurimast avausest välja voolata, seda ikkagi teeb. Oh kuis ma jumaldan neid tunde. Kirjandusperiood annab lootust, et ta peagi lõppeb, ühesõnaga on võimalus, et saan hakata lugema raamatuid, mis mulle tegelikult huvi pakuvad. 'Klassikud', nagu "Mäeküla piimamees", seda ei tee.

Kool nagu kool ikka.

Kolmapäeval ning reedel toimusid Uku poolt läbi viidud DnD mängud. Lootust on, et teatud aja pärast ma niiväga selles mängus sakkima ei saa. Mängin üht wannabe-assassini, kes tänu minu suutmatusele midagi välja mõelda on ilma minevikuta. Ta sai reedel nn. Edgar Savisaarega võideldes surma. Kuid nagu Vahur ütles: "A plot-convenient revival is always possible", siis päästis mind üks preester. Võin täpse sõnastusega mööda panna, kuid mõte jääb samaks.

Õhtul sain kokku O.-ga. Rokiklubi poole kõndides rääkis ta mulle mitmetest oma tegevustest, mille üle ta uhke ei ole ning mis on talle tõelist sitta kaela toonud. Pika jutu järel küsis ta minult, et miks näen välja nii kuri. Sain talle nördimusega vastata vaid, et leian, et ta on idioot. Ta tunnistas seda isegi, kuid arvan, et ta ei saanud sellele väga pihta. Järgnevad seletused ning 'pihtimused' rokiklubis tõid veelgi enam selgust fakti, et tema mõistus on tema keha arengust umbes 3-4 aasta võrra maas. Tema otsustusvõime ning enesekindlus on umbes 16-aastase tasemel. Ning ta prioriteedid on väga-väga kõikuvad.

Sattusin Kuutsemäele. Sinna sõites tekkis aknast välja vaadates teatud vasikavaimustus. Talvine Otepää loodus on kaunis, tõesti kaunis. Kohale jõudes teadsin täpselt, mida teha - Võimalikult ruttu eemale saada igasugustest vahenditest, mis oleks mind kohustanud mööda mäge alla sõitma minema. Võitlesin välja endale fotokaamera kasutamisõiguse ning hale-naljakad kukkuvad inimesed suuskadel ning lumelaudadel olid minu tabada.

Laupäeval ma vaid jälgisin. Jälgisin inimesi, nende tegevust, nende ütlusi, näoilmeid, kõike. Enim jäid silma kaks tüdrukut ning üks poiss.
Esimene tüdruk püüdis iga hinna eest kõigile meeldida. Armas naeratus siin, õlle pakkumine võhivõõrale seal. Sügavad silmavaated ning itsitavad ning liig-palju vihjeid andvad pilgud. Jah, olen kahtlustav, kuid on hämmastav, kuidas meessoost isikud sellele automaatselt allusid.
Teine tüdruk tegid sääsest elevandi. Ühesõnaga iga kallistus kuhugi mujale, kui talle, muutus suhtekriisiks. Temperament - it gives and it takes. Kui kallim vingumisele ei allu on alati olemas muud mehed olgu nad siis ka lagritsa-lõhnalist kleepuvtd likööri joovad paksud karvased vanamehed.
Kolmas, ainuke meessoost isik, jäi silma selle aasta halvima pick-up line'iga. Aasta alles algas, kuid usun, et võin südamerahuga ära anda halvima pick-up line'i auhinna sellele tundmatule tüübile. Koomiline olukord juhtus vetsujärjekorras seistes. Nimetame tundmatut noormeest järgnevalt Vambolaks. Vambola kõnnib vetsu poole, kui järsku peatus minu kõrval ning jäi mind võrlemisi kahtlase pilguga puurima. "Jah?" Küsisin ma. "Ei ma niisama ootan vetsujärjekorras, kuid mul läks kohe vetsu-vajadus ära, kui ma sind nägin." ... Ma põgenesin.
http://www.linesthataregood.com/lame.html
Äkki leiate endalegi ühe või mitu..

... ,
Teie Aradia.

01 February 2009

Pekki ja piima!


Reedel sain kokku, üle üpriski pika aja, Aapoga. Veini, shokolaadi ja maitsva õunakoogi kõrvale sai arutletud liiga sügavalt ja üleanalüüsides suhteprobleemidest, nende tagamaadest ning kõige lõpuks korrutustabelitest. Tõesti, Aapol oli õigus, me oleks pidanud lindistama meie vestluse, kuna jututeemad, mille me võlusime välja pea mittemillesti lubasid meil hüpata maailmakorra kokkukukkumisest koheselt kaupsi osside juurde. Hämmastav. Usun, et Aapo saab mulle nüüd pikemat aega meenutama sõnapaari 'Pekk ja Piim'. Peale mõnusalt külma kojukõndimist võin öelda, et ma nautisin seda õhtut väga.

Laupäeval sain kokku, jällegi üle pika aja, Gretega. Otsustasin ta vedada teed jooma. Minu võime midagi originaalsemat välja mõelda, kui teejoomine, vajab tõsist taaselustamist. Rääkisin talle oma seiklustest Egiptuses ning vahepealsest, vägagi kaootilisest ning teguderohkest ajast, mil me kokku ei olnud saanud. Oli hea kuulda, et tal läheb hästi nii eraelus kui ka õpingutel. Lubasime hoida üksteist teavitatud ja ühenduses oma tegudest ja mõtetest. Ahjaa, ma ei maininudki, et Grete värvid endal juuksed roosaks. Võõras, kuid ääretult ilus.
Veetsin Gretega liigagi lühikesed 2½ tundi ning suundusin Rokiklubisse üritusele MetalPit.
Esimesena astus lavale Wrath Is Evergreen, kes oli üllatus. Kahtlesin alguses naisvokaali võimetes, kui üllatusin kui nõnda (väliselt) kauni isiku suust tuli välja äärmiselt jõuline ning ootamatu hääletämber, mis kaalub ülesse nii mõnegi meesvokaali. *plaksutab* Mulle mainiti teiste kohalolijate poolt, et trummar 'mängis mööda'. Kuid kas mina olin ebakompententne, või oli asi milleski muus, ei suutnud mina seda välja kuulda. Bändil on arenguruumi, kuid usun, et hakkan sellel pundil silma peal hoidma.
Kohtusin isikuga, kes väitis tulihingeliselt rusikaga vastu lauda lüües, et Black Metal on elu ning igasugused meloodiad on pededele. Natukese aja pärast nägin sama isikut laulmas kaasa Within Tempation'i Ice Queen'ile, mille peale ma teda terve õhtu hüüdsin ('hüüdmine' sisaldas endas meeletu koguse mõnitamist) silmakirjalikuks pedeks.
Järgmisena vallutas lava lätlaste oma Dark Domination. Ma ei oskagi nagu midagi öelda. Üleüldiselt kuulatav, kuid muusikastiil, mida nad viljelevad, ei ole väga mulle. Metalstorm.ee annab nende viimasele plaadile hindeks 10, kuid usun, et see üks hääl, mis selle hinde andis, oli nende ainukese Metalstorm.ee's asuva fänni heategu.
Viimane, väidetavalt ka kõige parem, peaesineja Bestia jäi mul kahjuks järgmise päeva varajaste kohustuste tõttu nägemata. Kuid pole viga, on Bestiat ennemgi nähtud ning näeb veel ka tulevikus.

Selline teatud kaootilisus mulle hetkel sobib. Tegevusetus mulle ei istu. Isegi fakt, et hetkene olukord gümnaasiumis, muusikakool ja autokool võtavad sitta kanti energiat ja aega, meeldib mulle. Nüüd on vist õige aeg vaadata üle sümptomid, mis viitaksid masohistlikule käitumisele.

Keemia kodutööd tehes,
teie Aradia.