29 March 2009

My hope, the destroyer.

Weeping with you. Arms around them
Flowing with you. Without your men
Keeping with you. Feeling their shiver
Drowning with you. Deep in this river
Tired and lonely. Sitting and staring
Weak and filthy. No longer caring
Wasting to nothing. The rubble of you
Hoping for something. Poison where love grew
People. Feel her mind
She is broken
People. Fill your eyes
Her body is broken
Leave me be, with my memories
I can still see all the lovers of me
I still know those feelings
You're still mine, my lover
I watch over you
Goodbye my lover
No sorrow. Please, no tears
Holy and fallen. Watch yourself die
Fade and wither. Long lost the fight
Tremble to sleep. Her man long gone
Years, and still weeps. Never forgotten



Tegelikult oli väga hea, et sain reedel Aapoga kokku. Ma ei olnud seda küll plaaninud, kuid see töötas kuidagi. Ning vabandan, et olin tema eelneva veinivaliku kohta midagi halvasti öelnud. Kiidan taevani tema valgehallitusjuustu valikut. Reedene õhtu mõjutas suuresti minu järgnevaid tegusid ning meeleolusid. Olen sulle (Aapo) tegelikult tänulik. Järgmine kord ma ei püüa sind uinutada oma ebaoluliste probleemidega ning ehk räägime targematel teemadel.

Rokiklubis olin pea vastu oma tahtmist. Olin suuresti veel shokeeritud oma reedestest väljaütlemistest ning ei tundnud ennast väga iseendana. Olin enamasti üksi, võõrutasin ennast pea tahtmatult inimestest. Lahkusin jällegi varakult, kuna liiga rahvast täis klubi ning teatud mõttes valusad käitumismaneerid ning ütlused tegid mu sealolemise väljakannatamatuks. Bändid sakkisid päris julmalt. Kui isik(ud) hakkab mind kritiseerima joogi pärast, mida joon ning minu arvamuse pärast ühe teatud naissoost isiku vastu, siis ongi ehk parem, et varakult lahkusin.

Kas sarkasm ja selle hulk, mida kasutan on läinud kuidagi kangemaks või on hakanud minu naljad tõsiselt solvama inimesi, kes tunnevad mind juba üpriski kaua ning peaksid saama aru minu haigest huumorimeelest. Hm.
Kuid jällegi olen märganud, et pöördun sarkasmi poole, kui püüan varjata enda või teiste jaoks mingeid tundeid. Kuradi alateadvuslik kaitserefleks!

Arvatavasti saan selles mõttes ennast natuke aega 'marineerida'. I need a little mental and emotional healing. G., ma loodan, et sul järgmiseks nädalavahetuseks midagi plaanitud ei ole.

No sorrow. Please, no tears.
Teie Aradia.

24 March 2009

I can be your villain, baby.


Koolivaheajad on selleks, et linnas ringi joosta ning öösel mitte magada saada.
Kahekordne kogus auto- ning muusikakooli, kinoskäik, veiniõhtu, kodune filmi/koomiksipäev, TÜ avatud uste päev, kontsert, sünnipäev. ^-^
Puhkus.

Mainisin eelnevas postis, et Vahur saatis mulle Watchmen'i Motion Comic'si. Teisipäeva öösel kohale jõudnud koomiks oli täielikult väärt kuute tundi arvuti taga istumist. A spectacuar piece of work! Ma ei jõudnud filmi ära oodata enam. Kuna Aapo oli samuti avaldanud soovi filmi näha, siis otsustasin teda kaasa kutsuda. Kinos sai lõpuks käidud neljapäeval.
Kuigi oli nii mõndagi, mille üle nurisega, jäi see tahaplaanile. See film on hämmastav! Kui mitte muusika pärast, siis kindlasti eriefektide ja näitlejatöö pärast. Seda annab ehk ühele pulgale panna Dark Knight'iga.

Aapoga sain kokku eemine nädal oodatust rohkem. Ta mainis, et see on midagi õnnistuse sarnast. Olin meelitatud. Esmaspäevane veiniõhtu, kujunes filmi vaatamiseks ning suhete ja maailmalõpu üle arutamiseks. Mis Aapo ütleb, on niiöelda 'meie teema'. Veinivalik tal seekord väga hästi ei õnnestunud, pean tunnistama ning tal oli komme karjuda hüsteeriliselt erinevate, mittetähtsate asjade peale. Kummaline, kuid ikkagi naljakas.

Nägin samuti kummalisi unenägusid. Kahte, kui täpsem olla. Lühem neist sisaldas ühte teatud isikut, keda ma silmast-silma ei ole kunagi kohanud, kuid olen temast kuulnud erinevatest allikatest ning kohanud teha erinevatel internetilehtedel. Unenäos süüdistas see isik mind jälitamises ning stalkimises. Nimelt olevat mina tema naist ning teda ennast juba pikemat aega haiglaselt jälginud. Muidugi saatsin ta igasuguseid halbu sõnu kasutamatta lähimasse *khm* auku. Seepeale oli ta üsna kindel minu identiteedis ning soovis, et tunnistaksin oma nime olevat Kadri (või Kadi). Weird. Teine, pikem unenägu on liiga pikk, et siia seda kirjutada ning äärmiselt õõvastav. Kuigi midagi jubedat ei juhtunud, tunnetasin kumisevat, tuima bassitooni oma kõrvus veel isegi üles ärgates. Kus mu unenägude seletaja on?
  • Raamatukogu - kohtuasju, tühja lootust ja vaidlust.
  • Õpetaja - raske elu.
  • Pime - muret ja silmahaigust.
  • Kasuka kandmine - austuse leidmist ja ka unustusse jäämist.
  • Bussiga koju sõitmine - soovi leida iseennast.
  • Langevad tähed - pettumusi ja hävinguga seotud muutusi.
Ning on veel palju asju, millele ma tähendust ei leidnud. This is all so weird..



Marik is my villain now (L)
Teie Aradia.

15 March 2009

10 Foot Cock & A Few Hundred Virgins

Picture From: KING's MySpace

Reedel olin Rock & Roll Heaven'i avamis-/proovipeol. Hetkel veel küllaltki ehitusjärgus Rock & Roll Enterprises'i uus osa on oma mõõtmetelt tunduvalt suurem kui vana Rokikas (nüüdsest ümbernimetatud Rock & Roll Hell'iks), mis on äärmiselt hea, kuna vana R&R Hell jäi silmnähtavalt liiga väikseks selle rahvamassi jaoks, keda püüti sinna sisse suruda ning muidugi sealne lava oli naeruväärselt väike. R&R Heaven asub mugavalt samas majas mis R&R Hell, vahe on vaid 2 korrust. Kuid kuna asi oli veel ehitusjärgus, siis leidus mõningaid vigu mille üle külalised nuriseda said. Suitsuruumi külastajad mainisid, et vajaliku 'laksu' saab kätte ka niisama seal väga-väga väikses ruumis teatud aja veetmisega. Ruum mahutas ehk 10 inimest ning ventilatsioon oli liiga nõrk. Maalingud seintel olid veel pooleli ning osa valgustust oli paigutamata. Kogu õhtut saatis tugev värvihais.
Peaesinejana Ska Faktor ei meelitanud mind sugugi, kuid kuna sain tasuta sisse siis läksin kohale uut klubi uurima. Seevastu soojendajana esines Iron Cobra, kelle esinemistel olen varemgi käinud, ning kes on mulle väga hea mulje jätnud, isegi vaatamata nende poiste võrlemisi noorest east. Lisan ühe video nende Metal Attack'il esinemisest. Head kvaliteeti ei ole siin oodata.

Huvitav, kas neid võib tulla probleme oma nimega? Üks teinegi bänd tegutseb sama nime all ning tuntud trummipedaalid on samuti oma nimeks saanud Iron Cobra.

Reedel sai mulle teatavaks Emilie Autumn'i peatsest esinemisest Eestis. Olin natuke aega ülereageeriv fangirl ning hüppasin toas ringi väga lollakal moel.
*kogub sente* I'll be there! No matter what!
Viimati olin nii erutatud, kui ootasin Sonata Arctica kontserdi algust umber 07' aasta lõpus Soomes.
Kuid reaalsus lõi pähe, kui mõtlesin öömajale, mida ma vajaksin Tallinnasse. Küll midagi välja mõtleb.

But who watches over Watchmen?
Mind on viimased kuud vallanud Watchmen'i maania. Mind võttis tummaks Vahuri poolt saadetud treiler filmile ning ma hakkasin peale seda asjasse lähemalt süvenema. Vahur suutis olla veelkord kasulik saates mulle lingi lehele, kust laen hekel alla Watchmen'i Comic Novel'it. Tahaksin selle enne läbi vaadata, kui lähen kinno filmi uudistama.


Ning ma ei saa üle Tim Minchin'i geniaalsusest:


Raha kogudes,
Teie Aradia.

09 March 2009

U-u-u-aua!



Haha! Ma suutsin jälle selle endale nädalateks mälusse 'replay' peale panna.
*tantsib*

Kohtusin täna teel klaveritundi Markusega. Vestlus vältas läbi viie bussipeatuse ning kuni minu klaveriõpetaja ukseni. Mäletasin, kunagisest ammusest ajast, et ta elas samasuguses majas. Näe, kõrvalmajas. I know where you live! *evil smile*
Ühesõnaga: 'Kuni järgmise bussini.'

Naistepäeval suutis Aapo mind üllatada valge roosiga. Vaeseke pidi ootama minu järel pea 2 tundi, kuni ma perega lõunatasin. Vabandust. Ta tunnistas oma missiooni õnnestunuks, kui vastasin, et jah, see muutis mu tuju paremaks. Õnneks ei teinud ta teistele naissoost tuttavatele ülekohut, ning viis ka neile roosiõie. Kohtumine jäi küll lühikeseks, kuid äärmiselt armsaks.
Nagu näha, on võimalik ikkagi veel naisi 'ära osta' lilledega. Bläääh, kustutaksin ennast meelsasti nende naiste nimekirjast maha, kuid kuidas võidelda vastu naratusele, mis surub ennast näole, kui tullakse roos käes. Kliššee..

Kuna Kaberneeme/Tallinna planeeritud sõit jäi kahjuks ära, otsustasin veeta Gretega mõned tunnid koos. Tegime tiiru kesklinna pubides, veendudes, et iga viimanegi neist oli pilgeni inimesi täis. Otsustasime lõpuks Zavoodi kasuks kuna sealsed friikartulid on odavad ning head.

Laupäeval toimus Rokiklubis üritus 'Vanakooli Ketsipidu'. Vist ainuke eredamalt meeldejääv seik oli Mikey lavaline käitumine või teise nimega akrobaatika. Põrandal selili basskitarri mängimine oli nii mõnelegi teatud naisfännile unistuste täitumine. Otsustasin ära kannatada kõrvalseisva tütarlapse näkkulendavad juuksesalgud ja pealaulja katsumise ebasobivatest kohtades ning lihtsalt nautida bändi. Wow, that girl was drunk. Seda oli halb vaadata. Järgmise bändi ajal otsustasin lahkuda, kuna üritus ei pakkunud enam pinget.

*tantsib*
U-U-U-AUA!
Teie aradia.

02 March 2009

Winter is fun!