Supilinnaidüll

"Näe raisk kõik tuleb otsast alata
Ja kurat kuidas enne me ei näind
Ja kuidas lasime kõik kena ära karata
Mu skisoaed vaid värdjakesi täis"

Sattusin reedesele Tallinna-rongile koos Agoga. Meeldiv. Ta oli teel Renee poole, keda ma samuti kohtasin eelmine nädal. Algne nigel emotsioon/arvamus Reneest on muutumas sügavamaks huviks selle isiku vastu. Ühine gümnaasiumitee, kuigi paariaastase vahega, annab nii mõndagi, mida arutada.
...vaid vabandab liiga palju asjade eest, mille üle seda tegema ei peaks.

Laupäevane töö-ost oli ootamatult mõttetu. Eeldasin rohkemat tegutsemist.. Lugesin 7 tundi raamatut, nautisin kontserti, lõõgastusin, sõin maasikaid ja sain selle eest palgaks üsna ilusa rahasumma.
Liiga kerge.

Käisime Aapoga lõpuks kinos "Ingleid ja Deemoneid" vaatamas. Ootasin (jällegi) midagi enamat. Kuna ma pole raamatut lugenud (*paneb raamatu 'must read' nimekirja*), siis kriitika põhineb vaid filmis nähtu kohta, mitte selle võrdlusel raamatuga. Tom Hanks'i variant Robert Langdon'ist oli mängitud üsna igavalt ja hingetult. Filmi lõpuks tekkis küsimus: Kes on Robert Langdon? We know nothing about him, exept for the fact that he likes symbols. Kuid kas see on põhjus, miks lennata Itaaliasse, et siis kuulide eest põiklema hakata? Karakteril puudus sügavus. Aapo mainis samuti, et ennem tasub raamatut lugeda, kui 2 tundi oma elust selle peale raisata.

Keemia hinde parandamiseks olen langenud tasemele, kus isegi füüsiline töö Raadi mõisa 'rohumaadel' ei tundu halb. 2 tundi möödusid kive korjates.

Viimane koolinädal. Siis veel keelepraktika, almanahh ja ongi suvi.

Eritades varasuvist külmetust ninast,
Teie Aradia.

OMG it's a giant rock!

Picture By: Alice Armstrong

Vaatan hiiglaslikku kuldset hammasratast, millele on lohaka käekirjaga (ilmselt kiirustades) kirjutatud 'Parim Twisteri Mängija'. Ma ei oska midagi kommenteerida.
Rääkides Aigari sünnipäevast, siis oleksin sellest enamat oodanud. Aigar isegi tunnistas, et lootis inimestelt suuremat pealehakkamist. Seltskond oli suuresti jaotatud köögi, sauna ja garaaši vahel, kus vastavalt asus söök, poolpaljad mehed ja vesipiip. 90% külalistest moodustas Kommertgümnaasiumi endine 9b klass, seega ei saanud väga kurta valiku üle.
Oli äärmiselt tore jälle Oskarit näha. Vältisin igasuguseid muusika teemasid, kuna eelnevad vestlused on just neil baseerunud ja oleks viimane aeg millestki olulisemast rääkida.
Oskar, kui äärmiselt ambitsioonikas isik, kes ilma võitluseta alla ei anna, püüdis kasutada Twisteris taktikat, mis pani tema ning kaasvõistleja teatud seksuaalse altooniga asenditesse. Ta lubas, et teeb oma kaotuse mulle kunagi tasa.

Johanna pool toimunud istumine oli üleüldine fail.
Kell 5 teatas Johanna, et lahkub oma korterist toiduotsingutele. Varahommikune Tartu on ilus, kui välja arvata tudengid, karvased ja hipid, kes olid just pubidest ja baaridest välja visatud ning kes nüüd tänavatel poolunes lällasid. Rüütli tänaval avastas Johannale, et ta ikkagi ei taha McDonalds'isse minna ja suundus tagasi Herne tänava poole. Mina ja Marko võtsime suuna Annelinna poole.
Ma olin enamuse aja vait, vahel midagi jaatavalt mõmisedes. Teemaks oli enamasti draamad O.ga, kuna ta mõistus paistab töötavat 15-aastasee tasemel, ja R.iga, kes ostis oma tüdrukule, keda ta teab ehk kuu aega, lennupiletid USA'sse.

Suvine töökoht Tallinnas öeldi ülesse. Arvatavasti ei saa ka teoks soov minna erinevatele festivalidele väljaspool Eestit. Ehk saab vähemalt Tuska Open Air'il ära käia..

6 kuud hilinenud sünnipäevakink on nüüd õnnelikult minu käes. Uus Sony Ericsson on hea vaheldus 5 aastat vanale Siemensile.
... ning avastamisrõõme jätkub kauemaks.

Kristina + Failblog ei anna väga head tulemust. Poolteist tundi naermist..

Järgmise nädalavahetuse saan olema Tallinnas. Pakuti võimalust natukenegi raha teenida suveks. Ma ei saanud täpselt aru milles töö seisnes, kuid suure tõenäosusega on see reklaamitöö.

Kirjanduse tundide jaoks ettenähtud raamatute mitte-lugemine garanteerib alati hindeks viie. Testitud, tõestatud, kinnitatud, heakskiidetud.


Avastades uuesti Sisters Of Mercy't,
Teie Aradia.

If everything is terrible, then nothing is.

Photo By: Alex Rodriguez

Vana Pärmivabrik on hämmastavalt lummav koht. Selles on oma sügavam romantika. Ma ei oskaks seda sõnadesse panna. Arvatavasti ei saaks te sellest aru.
Veetsin 3/4 oma neljapäevast seal tänu ühele kõnele A. poolt, kes kutsus mind osalema üritusel "Mood-Performance-Tants 'Nukutehas'" modellina. Hämmastaval kombel valisid ka kolm disainerit mind oma kollektsiooni esitama. A. jõudis järeldusele, et tema ei osale Tartus enam kunagi sellisel üritusel. Viga oli enamasti selles, et A. leidis Tallinna show'd olevat tunduvalt paremini organiseeritud. Ehk tõesti oleks võinud, lõppkokkuvõttes 8-tunnine, sealviibimine olla paremini korraldatud. Kuid huvitav kogemus sellest hoolimata.

Lahkusin Pärmivabrikust kell 12 ja võtsin suuna Mikey poole. Õhtu möödus ilma tõsiste viperusteta. Hommikune äratus oli üsna omapärane, seda pean mainima.

Reedeöine pitsa ja õlle Gretega oli meeldiv.

Oma tuleviku üle otsustamine on muutunud juba pea naeruväärseks. Vastust peaksin teadma ju ainult mina, kuid vastus jääb ikkagi õhku rippuma. Kindel plaan on muidugi minna edasi õppima. Aga mida?
Mul puuduvad kindlalt piiritletud huvid, et teha ühest otsust oma tuleviku edasise kulgemise üle. Ehk annab suvi täpsemat selgitust.

Suvi saab suure tõenäosusega olema veedetud Tartu-Tallinna vahel põigeldes. See tähendab rohkem päikseloojanguid rongiakendest! I'm already there.

Ema teeb pannkooke.

Teie Aradia