Aradia

Minu arust väga huvitav sektor inimpsühholoogias. Igasugused 'friigid' ja out-of-the-ordinary stuff on alati olnud üheks põnevaimaks uurimisobjektiks. Tegelikult kui nii võtta, siis pole normaalsust olemas. Kõike on võimalik fetišiks muuta ja kõik ongi muudetud fetišiks - juuksed, lateks, jalad, naba, füüsiline valutekitamine, nöörid - you friggin' name it!
Minu imestuseks (ja imetluseks), enamikele naisetele meeldib (seksuaalses mõttes) domineerida ning meestele alistuda. 'Reaalse' elu ja väljakujunenud ühiskonnastandarditele vastavad soorollid on vahetunud.
Samasse kategooriasse läheb ka meeste obsessioon lasteriietes naistesse või siis kes näivad äärmiselt noored/armsad välja (a.k.a anime). Kaldub sügavalt pedofiilia poole, samas kui selline tegevus või huvid on 'väljakujunenud ühiskonnastandardite' kohaselt ebanormaalne ja haiglane.

Oh how I love this messed-up world!
Teie Aradia

2010-04-14T22:48:00.000+03:00

Jääb lemmikuks.

Flirt

2010-04-14T21:28:00.004+03:00

My Turn To Be Silent by the amazingly talented Nataliya Petrova

Kas flirt on hea või halb?
Common sense tahab öelda, et mis on elu ilma väikese flirdita - muidugi on see hea! Isegi Google (=ze whole internetz) on niivõrd kinni selles, kuidas inimesi paremini flirtima õpetada.
Kuid flirt on tööriist, mida saab nii valesti ja valusalt ära kasutada. Ma ei ütle, et ma olen seda teinud, kuid leian ennast vahel flirtimas isegi kui ei ole kaaslasest huvitatud. Pilke mulle meeldib jagada, seda kindlasti. See on mäng. Kui nüüd psühholoogilist analüüsi teha, siis võib ka väita, et teen seda tähelepanu saamiseks... Jah! Uhke, naiselik (või vähemalt selle poole püüdlev), enesekeskne ja-kindel inimene. Mäng.. Muidugi kui see jääb ka mängu piiridesse.
Women are all flirts. But some are restrained by shyness, and others by sense.

Teie Aradia

He had in coming

2010-03-06T23:04:00.002+02:00

Kelle jalas on tegelikult püksid?

Can you handle it?

2010-03-03T22:31:00.003+02:00

.. or will your head explode from the cuteness?

Om nom nom nom nom,
Teie Aradia

Crop circles in the carpet

2010-03-03T19:37:00.005+02:00

y.2 by the amazing Laihiliel

Need vaiked hetkel tekitavad ikkagi soovi ära minna. Kui ma vaatan M. ja O., kes võtsid riski ja läksid pea tühjade taskutega Hollandisse, siis mis mind takistab !?
Või on lihtsalt vaja lõpetada vingumine. Jah, see oleks esimene samm.
Aga minu äärmiselt piinavalt naiselikud emotsioonid ja ratsionaalne mõtlemine hoiavad mind tagasi sellest oh-so-hippie-mindsetist, et miks ka kuradi pärast mitte. Ei ole raha, haridus on oluline, garantiid, et kõik õnnestub, ei ole etc.

Soovisin kirjutada lootusest.. Kuid lugedes praegu google'i vastuseid otsingusõnadele "hope quotes", siis mõtlesin ümber ning püüan mitte ajada oma südant pahaks nende ülevoolavalt entusiastlike ja positiivsete tsitaatidega. Kui lootus on lollide lohutus, siis tuleb mind lugeda üheks osaks mittemõtlevast massist.

Lõpuks suutsin ära kuulata. Aitäh!

Ajasin ennast eelmine reede tantsuõhtule vanasse rokikasse. Mitte õrna aimugi ei olnud, miks ma sinna läksin, kuid pean tänama sealolijaid üsna üllatava õhtu eest. Peale esimest tantsu ja järgnevat lõõtsutamist-maharahunemist oli tunne -jällegi- üllatavalt meeldiv.
Kui välja arvata igasugused "kedagi-pole-kodus-muusika-põhja-tantsime!" asjad, siis ajasin ennast tantsupõrandale viimati 6.-7. klassis (ja sedagi Antlantises).
Kuid üks viga: vein oli KOHUTAV. See on ehk andestatav...

T. pidas sünnipäeva. Olin eelnevalt tulnud just U.N.T. teatriproovist, kus olin ennastsalgavalt rolli jaoks pea otsast karjunud, ning kõige tipuks olid T. ja A. varustanud sünnipäeva karaoke-masinaga. Ai. But I had fun, nevertheless.

Käisin Vahur juures, tõdesin, et ta kass on paks ja vaatasime Hot Fuzz'i. Tegin oma eepilise, isa kapist leitud fotokaga pilti kah. Ilmutan ära, saan naerda.
Vahur on lahe... oma eriliste kiiksudega.

"In the beginning the Universe was created. This has made a lot of people very angry and been widely regarded as a bad move. "
Douglas Adams, you bloody genius

Teie Aradia

2010-03-01T21:19:00.000+02:00

I'd just be the catcher in the rye and all.

2010-02-03T22:38:00.005+02:00

"Unyeilding Whisper"

By The Amazingly Talented

Ken Bartle and Lady Lou

Aja planeerimine on muutunud hämmastavalt raskeks. Arvestades praeguste ettevõtmiste hulka, siis ei peaks ma öösel magama, et neid kõiki täidetud saaks. But how can I concentrate on being an evil mastermind if I can't even get my f*ing beautysleep? Kas ülikoolis läheb veel lõbusamaks? Jah? Jee!

G. on õnnelik. Väga õnnelik. Tema tundmatuseni muutunud olek on hirmuäratav. See ei ole G. kui ta õhust ja armastusest ringi ei karga ja ... võinoh, mis kargamisest siin enam rääkida saab. Koduperenaiseks kätte hakanud.
'Koduperenaise' staatus hirmutab mind. Jällegi on võimalus mõelda nagu K., et ei ole seda 'mehe-asjandust' vaja - saab ilma. Kuid nii mõelda oleks kah karvaselt vale.
Käisin G.l külas ning tutvusin lähemalt tema (põhimõtteliselt) uue koduga. Vein, juust, tee ja tähelepanuhoor-koer-tuust. Naeratus G. näol oli säravaim, mis ma näinud olen, kui ta pajatas, mis tema jaoks on sellsamal hetkel ideaalne. Ning seda oli terve veinipudeli jagu.

Esialgsed plaanid (peale gümnaasiumi) liiguvad minust iga päevaga aina kaugemale. Enamasti süüdistan palganumbrit, mis vaatamata ekstensiivsele kokkuhoiule kuidagi fondis kasvada ei taha. Kardan, et peale ülikooli ei ole enam see... SEE. Jälgides soovide muutumist minu õe ja tuttavate peal, siis kardan, et minuga juhtub sama, et ma enam ei taha ära...

SummerBreeze2010, oh kunas sa juba tuled?

"Don't ever tell anybody anything. If you do, you start missing everybody." - J.D. Salinger
Teie Aradia

Danny Cavanagh

2010-02-03T22:33:00.001+02:00

Just see, mida vaja oli.

Have you looked behind the sofa?

2010-01-30T15:54:00.001+02:00

Arvo Pärt

2010-01-11T22:54:00.001+02:00

Eriti Kurva Muusika Ansambel - Ood

2010-01-10T22:18:00.004+02:00

"The Story Ends" by the talented Perry Gallagher

Muusika on võtnud täiesti uued mõõtmed.

Shanadelator D'aether. Noormees, te olete äärmiselt intrigeeriv ning ma hindan teie intelligentsi ja muidugi ületamatut muusikamaitset. Teie mõttemaailma hämmastav sarnasus minu omale on tekitanud minus õudu ning pannud mõtlema telepaatia olemasolule. Tihti olen leidnud ennast teiega samu lauseid ütlemas, samu nalju tegemas, sama muusikat kuulamas. Midagi on kas väga valesti või väga õieti, just nagu te ütlesite.
Oleks vaid kõik väga õieti.

Idiosyncrasy

2009-12-31T12:48:00.004+02:00

Snow White: The Last Dream by the amazing KatjaFaith

"The Letters Of J. R. R. Tolkien" ja Arvo Pärt "Tabula Rasa"

Oh, I'm so gonna enjoy this.

Vanavanemate reaktsioon minu plaanidele (peale gümnaasiumi lõpetamist) olid oodatult negatiivsed. Imelikul kombel võttis mõistus kaitsepositsiooni sisse ning kinnitas oma küüned veelgi sügavamale nendesse plaanidesse. Ega me ei õpi ka kunagi..

O. hämmastab mind siiani. R. sünnipäeval läksid teemad oodatust sügavamale ning leidsin ennast ühel hetkel mõtlemas, et tema eelnevalt ettemanatud kivikõva mask on täielik farss. Näilise enesekindluse taga on üks äärmiselt habras inimene.
No wonder, actually. We all do it.

"Don't take it personal kid. I fuck with everybody. As I say, messing with people's heads can be a lot of fun. You should try it."

Teie Aradia

2009-12-27T22:41:00.001+02:00

'Prostitute Fronts the Mirror' by: cellar-fcp

Visioon viinaklaasist

2009-12-27T21:43:00.003+02:00

Photo by the AMAZING: P3T3R-KURT3N-GRUPI3

Istusin A.ga Mökus. Jõulueelsed saginad olid jätnud tänavad inimtühjadeks. Mökus veel eludsesid mõned üksildased indiviidid lootes täita õhtu paksu sigaretisuitsu ja roheliste uimastavate jookidega. A. veeretas täringuid, mida ta tõi Möku klientidele varaseks jõulukingiks. Kuus täringut ei leidnud endale too õhtu omaniku. Ta sõnas järgemööda naiste nimesid, laskes iga nime järel peost lauale kukkuda täringutel. Oma nime kuuldes jättis mu süda paar lööki vahele. Ma ei soovinud olla selles nimekirjas.
Hilisem jalutuskäik Tartu lumistel tänavatel viis meid raudteejaama. Eelnev vaikus muutus kohutavaks lärmiks peale A. küsimusi, mis ei oleks pidanud lahkuma tema huultelt. Minu soov põgeneda ei jäänud talle märkamata.

A. ilmus ka järgmisel päeval minu juurde. Küll mitte tavapärast teed pidi, vaid riietatud punasesse kostüümi. Olin ise ta kutsunud, seega polnud võimalust põgeneda. Ma ei osanud endaga midagi ette võtta. Jäin tahaplaanile. Õnneks möödus see kiirelt ja valutult.

Ning isegi 3. kord sel nädalal sain kokku A.ga. Seekord kinosaalis. Avatar oli filmi nimi. Hilisem Zavood ning eesmärgitu kõmpimine kesklinnas tõi mind koju ootamatult varakult. Mul on hea meel, et ei jäänud kauemaks.

Arvestades A. mõtteid/lootusi/arvamusi usun, et olen pühendanud ehk liiga palju aega talle. Kuigi olen oma arvamuse olukorrast avaldanud, kardan siiski, et jätan liiga avatud mulje, mis lubaks tal arvata, et olen ikkagi huvitatud. Ei.

Patsient nr. 67,
Aradia.

WTF ROFLOL PWND

2009-12-16T10:31:00.004+02:00

"Cold Stare" by the amazing CSnyder

Tere ilusat hommikupoolikut mu kallid olematud lugejad!
Asun just sellsamal hetkel Eesti kõige ülerahvastatuma kooli ühes arvutiklassis. Kohutav - õpilane kasutab oma uurimustöö jaoks mõeldud aega, et kirjutada sisutühja blogiposti. Saksa keele suuline eksam tõotab huvitav tulla. Olen eksami teemaks valinud "On surmanuhtlus õigustatud?". Oh seda moraalset, õiguspoliitilist ja filosoofilist 'väikest' probleemikest.

Kuna olen põhimõtteliselt vait olnud viimased 2 kuud, siis on ehk kohane, et mainin midagigi oma tehtud tegudest.
Uru Noorteteater on olnud suurel määral win, kui välja arvata selle mõju minu õppimisele. Paar tegemata tööd - pole probleemi. Oleme hakkama saanud paari improvisatsiooni-etendusega ning selle nädala pühapäeval on plaanis juba järgmine. UNT'i piinatud näitlejad muutuvad, ennast järgemööda avades, aina huvitavamaks.

Viimane tiineka-aasta hakkas tiksuma. Järgmiseks aastaks tuleks lõpuks inimeseks saada. Sünnipäev oli ootamatult tegude- ja küüslaugurohke. Gretega oli äärmiselt meeldiv taas aega veeta. Räakides Gretest, siis sain eile väga ootamatu ja kõne Mardilt, kes palus minu abi, et Grete Tartu haiglasse toimetada, kuna Räpina kiirabi sakib. Grete suutis mind telefoni teel maha rahustada, öeldes, et kõik on praeguseks korras. Hirm jäi alles.

Siinkohal näppan ma Vahuri blogist ühe lingi: My Life Is Twilight
• . . . . . .. . . . . . . . . . . ,.-‘”. . . . . . . . . .``~.,
. . . . . . . .. . . . . .,.-”. . . . . . . . . . . . . . . . . .“-.,
. . . . .. . . . . . ..,/. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ”:,
. . . . . . . .. .,?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .\,
. . . . . . . . . /. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ,}
. . . . . . . . ./. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ,:`^`.}
. . . . . . . ./. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ,:”. . . ./
. . . . . . .?. . . __. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . :`. . . ./
. . . . . . . /__.(. . .“~-,_. . . . . . . . . . . . . . ,:`. . . .. ./
. . . . . . /(_. . ”~,_. . . ..“~,_. . . . . . . . . .,:`. . . . _/
. . . .. .{.._$;_. . .”=,_. . . .“-,_. . . ,.-~-,}, .~”; /. .. .}
. . .. . .((. . .*~_. . . .”=-._. . .“;,,./`. . /” . . . ./. .. ../
. . . .. . .\`~,. . ..“~.,. . . . . . . . . ..`. . .}. . . . . . ../
. . . . . .(. ..`=-,,. . . .`. . . . . . . . . . . ..(. . . ;_,,-”
. . . . . ../.`~,. . ..`-.. . . . . . . . . . . . . . ..\. . /\
. . . . . . \`~.*-,. . . . . . . . . . . . . . . . . ..|,./.....\,__
,,_. . . . . }.>-._\. . . . . . . . . . . . . . . . . .|. . . . . . ..`=~-,
. .. `=~-,_\_. . . `\,. . . . . . . . . . . . . . . . .\
. . . . . . . . . .`=~-,,.\,. . . . . . . . . . . . . . . .\
. . . . . . . . . . . . . . . . `:,, . . . . . . . . . . . . . `\. . . . . . ..__
. . . . . . . . . . . . . . . . . . .`=-,. . . . . . . . . .,%`>--

"...and boom goes the dynamite",
Teie Aradia

2009-11-25T22:31:00.000+02:00

Psychische Vergewaltigung ...

2009-11-23T18:45:00.004+02:00

Albina Terentjeva

... ehk eksamid uksele koputamas.

Liiga palju teha, liiga palju mõelda, liiga vähe aega, liiga-liiga-liiga. Kõik möödub hirmuäratava kiirusega. Kuid jällegi praeguses olukorras selline kiirustamine on üsna sobiv. Hoiab mõtted eemal. Eks ootan minagi järgmist aastat.
Ning nüüd loen mõningaid varasemaid postitusi kus küsisin, et kas aeg liigub kiiresti või aeglaselt. Sain oma vastuse.

Jõudsin Carl Sagan'i "Cosmosega" viimaks lõpuni ning nüüd kumiseb peas vaid "Glorious Dawn".

I have idiots for friends, srsly,
Aradia.

2009-10-18T22:07:00.004+03:00

Picture By: Waldemar von Kozak

Küünlavalgus kumab õrnalt läbi lillaka klaasi maalides seintele mängleva viirastuse, mis tahes-tahtmata tekitab jällegi seda valutavat igatsustunnet. Kas aeg liigub siis lõpuks kiiresti või aeglaselt?

Olgu ma siis kasvõi 'pseudoprobleemidega 17-aastane pussyhübriid', kuid meeltemarude mängukannid oleme me eranditult kõik. Küsimus on vaid selles, kui hästi oskame näidata, et me seda ei ole.

"... I only fall when I'm with you."
Aradia

Fragile things

2009-10-12T19:10:00.003+03:00

Picture By The Amazing: Lithium Picnic

"Mehed ei nuta!"
Mõned mehed arvavad, et pole just mehelik tunnistada oma probleeme, mõtlen seda just emotsionaalsel tasandil. Enamasti eelistatake probleeme lahendada ja ennast välja elada rohkem agressiivsemal viisil. Ehk on see seotud sellega, et see 'emotsioonide-teema' on selline naistekas, mis mehe egole käib üle jõu. Kuigi mehe pisarad on üsna harv nähtus, tundub aga, et kõnekäänd tuleks asendada tänapäevasema versiooniga: "Mehed nutavad", sest mis oleks jubedam kui agressiivsus ja maskuliinsus kuubis - mehelikum kui mees olemine.
Need mõtted on enamasti inspireeritud üsna emotsionaalsest kohtumisest O.ga, kes kahjuks, vaatamata pingutustele, sai tunda, kui valus armastus ikkagi täpselt on.

Reede õhtul jõudsin isegi R&R Heaven'isse, kus esinesid Tramontana ja HND. Kuigi Tramontana oli peamine põhjus, miks läksin, jõudsin sinna kahjuks viimase loo ajal. Nuuks.. Kuid pole viga midagi, HND oli hullem. Leidus neid, kes elasid ennast lava ees meeletu hööritamise saatel välja ning leidus ka rokipeerusid, kes vaikselt õllet limpsides lasid lava poole kuuldavale mõnitavaid loosungeid (a'la "meil juba on üks Tanel Padar, lahe särk btw"). Hiljem, ürituse lõppedes, vestlesin Tramontana trummariga, kes rääkis bändi viimastest tegudest ning tulevikuplaanidest. Hoian teile pöialt!

Laupäeval olid Uru Noorteteatri katsed. Otsustasin nalja pärast läbi astuda ning ehk natukene kätt proovida selles näitlemise asjas. Aapo, nagu lubatud, tegi osalejate elu 10'ks minutiks põrguks (kuid seda läbi teatud huumoriprisma). Laulu laulmine nagu sa oleks maasikatarretis ületas kõik teised ülesanded.
(Update: "Pärast kaks päeva kestnud katseid ning nendele järgnenud arutelu jõudsime järeldusele, et osutusite valituks!" Aapo helistas ning ütles, et ta kavatseb muusikali tegema hakata. Ootan põnevusega.)

Ning Oskar, sul on õigus, Sonata Arctica on isegi täiesti kuulatava plaadiga kakkama saanud.

Andestust, aga lammas konsumeeris teie apellatsiooni,
Aradia.

"Hold on tight, spidermonkey!"

2009-09-29T19:50:00.004+03:00

365 päeva on arvestades kõiki 'agasid' ikkagi pikk aeg. Muidugi kena ja hea on olla mõtetega aastajagu eespool, kuid arvestades selle mõju igasugusele mõttetööle, mis vajab kontsentreerumist olevikus, siis on ehk parem idee lasta sel oma rada minna, mitte sellele mõelda ja lihtsalt jääda lootma, et see laabub. Eventually, everything will mesh together with soft percision.

Onu M. saabus küll New Yorgist tagasi juba augusti lõpus, jõudis tema toodud raamat minuni alles eelmine nädal. "Lords of Chaos - The Bloody Rise of the Satanic Metal Undergroung" - 400 lehekülge Black Metal ajalugu. Pool läbi, pool veel ees.

Hämmastaval kombel olen endalegi märkamatult jõudnud gümnaasiumi viimasesse aastasse. Ning kuna oleme nüüd suured lapsed, siis peaks see andma teatud õigusi 10. klassi õpilaste suhtes. Mõtlen just rebaste retsi, mis see aasta tõotab tulla fail, kuna õppenõukogu on ära keelanud igasuguse 'alandava' tegevuse rebaste suhtes. Kurb.

Oleme Eesti suurim kool, kuid meil puudub väitlusring!

Õpetajate päeval otsustasin olla kooli (kuulujutte arvestades) kurikuulsaim õpetaja. Just see õpetaja, kes oma kaootilises mõtlemises ja käitumises (mis õpilastele tihti vastumeelt on) peegeldab teatud geniaalsust. Jutud kriitide viskamisest õpilaste pihta mind ei hirmuta.

"Siren" by http://www.ibarraphoto.com/

Aastakese veel ning siis olen siit kadunud,
Teie Aradia

Suvi 2009

2009-09-02T23:15:00.002+03:00

Suvi lõppes minu jaoks täna.

Unforgettible memories.

Hopefully I'll see you next year. =*

"Peab meeldima."

2009-07-08T01:32:00.001+03:00

Hail Kaiba!

2009-06-27T01:04:00.003+03:00

Picture By: Elisa Lazo de Valdez

Minu ennustused üpris vihmaseks laulupeoks osutusid õigeks ning vihmakeep sai selle päeva jooksul minu parimaks kaaslaseks. Olen üsna pettunud oma klassikaaslastes, kes otsustasid mitte kohale ilmuda. Õnneks pakkusid paralleelklassi õpilased mulle ehk isegi paremat seltskonda.
Suure tõenäosusega ei saa minu klassikaaslased osalema ka üldlaulupeol Tallinnas mingi rumala põhjuse tõttu. Äh..!

Renee helistas ning soovis mulle üle anda kleidi, mis tema sõnul teeks igaühe seksikaimaks naiseks linnas. Minu kahtlused selle väite üle olid üpris püsivad ja kleiti selga proovides kahtlused kinnistusid veelgi. Kuigi kleit pole kõige koledam, ei kannaks mina seda kahjuks välja.
Kuid kleit ehk polegi kõige olulisem selle kokkusaamise juures. Enamasti jääb mulle seda (liigagi lühiajalist) vestlust meenutama joonis mustade aukude olemusest ja füüsikast, mida ta olevat kahtlasel kombel näinud hallutsinogeenide mõju all. Jagasin oma mõtteid ja teooriaid temaga ning kokkuvõttes saime üsna ilusa joonise, millele Renee lahkudes joonistas lillekese, et teemat taas Maale tagasi tuua.

Reedel toimus Rokikas Sins Of Goners'i selle suve (ehk isegi selle aasta) viimane laiv, sest paar liiget olid planeeritud minema sõjaväkke. Kuna oli poiste viimane õhtu laval, siis arvasin, et nad väärivad parimat publiku kaasaelamist. Nagu oli ülejäänd rahvast näha, andsid paljud endast kõik, et esinemine oleks nauditav. Kael andis tunda kuni esmaspäevani. Amatöör.

Jaanipäev.. mh!
Möödus teine Peipsi ääres. Meelde jäävad Koosa beach-party, hääletamine, pikk vestlus Mikeyga, 'sitt nali' R. autoga ja tagasitee Tartusse G. ja K.'ga.

Üks üsna segadusseajav telefonikõne kutsus mind Peetri kiriku juurde kella üheksaks. Isiku tuvastamine, kes eelmainitud telefonikõne tegi, võttis mul unise peaga üsna kaua aega. Aru saades, kes see oli, oli tähtsaim ülesanne ärgata ning seada sammud eelmainitud kiriku poole. Segadusele lisas ülaatuselementi juurde veel A. Kuigi oleksin soovinud olla selles, vägagi segases, seltskonnas natukene kauem ning tutvuda teistegi isikutega, kes olid asukohta samuti kohale ilmunud kummalise kõne peale, ei saanud ma seda teatud vanemlikel põhjustel endale lubada.

Njee!
teie Aradia.

Äikest!

2009-06-13T00:10:00.003+03:00

Picture By: http://benoitpaille.deviantart.com/

Täna olid taevas äärmiselt lootustandvad pilved. Nimelt lootus äikesevihmale. Minu huvi ning imelikul kombel ka kartust, mis on juurdunud minu lapsepõlve, selle loodusnähtuse kohta on piiritu. Kuigi olen selle ilu imetlenud niikaua kui mäletan, sain hirmust, ehk isegi foobiast, üle vaid 3 aastat tagasi. Tunne, mis tekitab pooleldi lummus ning pooleldi hirm looduse võimu ees, on hämmastavalt keeruline. Kuidas seletada tunned nähtuse vastu, mis on niivõrd kaunis, samas kartus selle vastu teeb jalad nõrgaks?
Kuid ei. Ei saanud äikest.

Koolipraktikad tõestavad ennast olevat aina mõttetumad. Minu töö oli koostada 11b klassi almanahh ning siis sobitada see kokku 11d klassi omaga. Kuigi valisin peatoimetaja 'tööposti' vaid lõbu pärast, siis õnneks ei pidanud ma pettuma. Leidus piisavalt draamat ja viimasel minutil sebimist. Korraldamine on tore, kui ei oleks 'vastasklassi' egosid, kellega koostööd on pea võimatu teha.
Kuid siiski, olen oma tööga rahul, almanahh sai koostatud, trükitud ning kokku köidetud. 160-leheküljeline iludus.

Tugeva käepigistuse saatel võtsin õpetajalt vastu matrikli ja kiituskirja, kes lausus head-paremat minu 11 klassi tegevuse kohta. Naeratasin, ning lahkusin tähelepanu keskpunktist.

Viisin Greteteisipäeval harivale retkele . Kuigi ta oli sellele alguses vastu, öeldes, et teda selline asi ei huvita, siis peale üritust oli ta meeldivalt üllatunud. Nimelt viisin ta kuulama GenKlubisse Kadri Simsoni intervjuud, mis oli osake projektist "Kolm Värvi. Eesti 2009." Pooleteisetunnine vestlus küll maailmaprobleemidele lahendust ei toonud, kuid isegi Grete, kes on poliitikaga mitte-kursis olev inimene, sai aru, millest räägitakse. Ehk oleks rohkem võinud rääkida erakonnast, selle mõtetest ideede ja tegevuste taga.
Järmine nädal toimuvad sama projekti raames jällegi vestlused poliitikamaastikult tuntud isikutega. Nimelt Marju Lauristini ja Laine Jänesega. Ootan põnevusega.

Võtan hetkel tänase õhtu mustust oma näolt maha. Olin koos Johannaga. Kesklinna puhkpilliorkestri esinemine meenutas külasimmanni. Kohutav.

Homne (kellaajaliselt tänane) Tartu Laulupidu tõotab tulla vihmane kogemus. Tulge kuulama! ^-^

Lauldes,
Teie Aradia.

2009-06-07T21:32:00.003+03:00

Tere jälle, kallid lugejad.
Täna ma arvan, et Vahur on lihtsalt stressis.

Koostasin kooli almanahhi, sain Aapoga kokku, lasin ennast sääskede poolt ära süüa, lugesin 2 raamatut läbi, käisin Tallinnas, 'nautisin' Horricane'i plaadiesitlust/kontserti ja olen üsna riivatud Vahuri kommentaarist.

Supilinnaidüll

2009-05-25T20:13:00.004+03:00

"Näe raisk kõik tuleb otsast alata
Ja kurat kuidas enne me ei näind
Ja kuidas lasime kõik kena ära karata
Mu skisoaed vaid värdjakesi täis"

Sattusin reedesele Tallinna-rongile koos Agoga. Meeldiv. Ta oli teel Renee poole, keda ma samuti kohtasin eelmine nädal. Algne nigel emotsioon/arvamus Reneest on muutumas sügavamaks huviks selle isiku vastu. Ühine gümnaasiumitee, kuigi paariaastase vahega, annab nii mõndagi, mida arutada.
...vaid vabandab liiga palju asjade eest, mille üle seda tegema ei peaks.

Laupäevane töö-ost oli ootamatult mõttetu. Eeldasin rohkemat tegutsemist.. Lugesin 7 tundi raamatut, nautisin kontserti, lõõgastusin, sõin maasikaid ja sain selle eest palgaks üsna ilusa rahasumma.
Liiga kerge.

Käisime Aapoga lõpuks kinos "Ingleid ja Deemoneid" vaatamas. Ootasin (jällegi) midagi enamat. Kuna ma pole raamatut lugenud (*paneb raamatu 'must read' nimekirja*), siis kriitika põhineb vaid filmis nähtu kohta, mitte selle võrdlusel raamatuga. Tom Hanks'i variant Robert Langdon'ist oli mängitud üsna igavalt ja hingetult. Filmi lõpuks tekkis küsimus: Kes on Robert Langdon? We know nothing about him, exept for the fact that he likes symbols. Kuid kas see on põhjus, miks lennata Itaaliasse, et siis kuulide eest põiklema hakata? Karakteril puudus sügavus. Aapo mainis samuti, et ennem tasub raamatut lugeda, kui 2 tundi oma elust selle peale raisata.

Keemia hinde parandamiseks olen langenud tasemele, kus isegi füüsiline töö Raadi mõisa 'rohumaadel' ei tundu halb. 2 tundi möödusid kive korjates.

Viimane koolinädal. Siis veel keelepraktika, almanahh ja ongi suvi.

Eritades varasuvist külmetust ninast,
Teie Aradia.

OMG it's a giant rock!

2009-05-17T18:50:00.007+03:00

Picture By: Alice Armstrong

Vaatan hiiglaslikku kuldset hammasratast, millele on lohaka käekirjaga (ilmselt kiirustades) kirjutatud 'Parim Twisteri Mängija'. Ma ei oska midagi kommenteerida.
Rääkides Aigari sünnipäevast, siis oleksin sellest enamat oodanud. Aigar isegi tunnistas, et lootis inimestelt suuremat pealehakkamist. Seltskond oli suuresti jaotatud köögi, sauna ja garaaši vahel, kus vastavalt asus söök, poolpaljad mehed ja vesipiip. 90% külalistest moodustas Kommertgümnaasiumi endine 9b klass, seega ei saanud väga kurta valiku üle.
Oli äärmiselt tore jälle Oskarit näha. Vältisin igasuguseid muusika teemasid, kuna eelnevad vestlused on just neil baseerunud ja oleks viimane aeg millestki olulisemast rääkida.
Oskar, kui äärmiselt ambitsioonikas isik, kes ilma võitluseta alla ei anna, püüdis kasutada Twisteris taktikat, mis pani tema ning kaasvõistleja teatud seksuaalse altooniga asenditesse. Ta lubas, et teeb oma kaotuse mulle kunagi tasa.

Johanna pool toimunud istumine oli üleüldine fail.
Kell 5 teatas Johanna, et lahkub oma korterist toiduotsingutele. Varahommikune Tartu on ilus, kui välja arvata tudengid, karvased ja hipid, kes olid just pubidest ja baaridest välja visatud ning kes nüüd tänavatel poolunes lällasid. Rüütli tänaval avastas Johannale, et ta ikkagi ei taha McDonalds'isse minna ja suundus tagasi Herne tänava poole. Mina ja Marko võtsime suuna Annelinna poole.
Ma olin enamuse aja vait, vahel midagi jaatavalt mõmisedes. Teemaks oli enamasti draamad O.ga, kuna ta mõistus paistab töötavat 15-aastasee tasemel, ja R.iga, kes ostis oma tüdrukule, keda ta teab ehk kuu aega, lennupiletid USA'sse.

Suvine töökoht Tallinnas öeldi ülesse. Arvatavasti ei saa ka teoks soov minna erinevatele festivalidele väljaspool Eestit. Ehk saab vähemalt Tuska Open Air'il ära käia..

6 kuud hilinenud sünnipäevakink on nüüd õnnelikult minu käes. Uus Sony Ericsson on hea vaheldus 5 aastat vanale Siemensile.
... ning avastamisrõõme jätkub kauemaks.

Kristina + Failblog ei anna väga head tulemust. Poolteist tundi naermist..

Järgmise nädalavahetuse saan olema Tallinnas. Pakuti võimalust natukenegi raha teenida suveks. Ma ei saanud täpselt aru milles töö seisnes, kuid suure tõenäosusega on see reklaamitöö.

Kirjanduse tundide jaoks ettenähtud raamatute mitte-lugemine garanteerib alati hindeks viie. Testitud, tõestatud, kinnitatud, heakskiidetud.

Avastades uuesti Sisters Of Mercy't,
Teie Aradia.

If everything is terrible, then nothing is.

2009-05-03T19:50:00.003+03:00

Photo By: Alex Rodriguez

Vana Pärmivabrik on hämmastavalt lummav koht. Selles on oma sügavam romantika. Ma ei oskaks seda sõnadesse panna. Arvatavasti ei saaks te sellest aru.
Veetsin 3/4 oma neljapäevast seal tänu ühele kõnele A. poolt, kes kutsus mind osalema üritusel "Mood-Performance-Tants 'Nukutehas'" modellina. Hämmastaval kombel valisid ka kolm disainerit mind oma kollektsiooni esitama. A. jõudis järeldusele, et tema ei osale Tartus enam kunagi sellisel üritusel. Viga oli enamasti selles, et A. leidis Tallinna show'd olevat tunduvalt paremini organiseeritud. Ehk tõesti oleks võinud, lõppkokkuvõttes 8-tunnine, sealviibimine olla paremini korraldatud. Kuid huvitav kogemus sellest hoolimata.

Lahkusin Pärmivabrikust kell 12 ja võtsin suuna Mikey poole. Õhtu möödus ilma tõsiste viperusteta. Hommikune äratus oli üsna omapärane, seda pean mainima.

Reedeöine pitsa ja õlle Gretega oli meeldiv.

Oma tuleviku üle otsustamine on muutunud juba pea naeruväärseks. Vastust peaksin teadma ju ainult mina, kuid vastus jääb ikkagi õhku rippuma. Kindel plaan on muidugi minna edasi õppima. Aga mida?
Mul puuduvad kindlalt piiritletud huvid, et teha ühest otsust oma tuleviku edasise kulgemise üle. Ehk annab suvi täpsemat selgitust.

Suvi saab suure tõenäosusega olema veedetud Tartu-Tallinna vahel põigeldes. See tähendab rohkem päikseloojanguid rongiakendest! I'm already there.

Ema teeb pannkooke.

Teie Aradia

She's lying. She's skinny, and she's pretty, and she's lying!

2009-04-28T22:43:00.005+03:00

Foto: Juha Arvid Helminen

Praegusel hetkel peaksin ma innukalt vanu ajalehti lugema, et hävitada umbes kahenädalane auk minu teadmistest asjadest, mis juhtuvad (ja on juhtunud) kaugemal kui kaks meetrit minust..

Annit on vallanud kinnismõte minu blogi suhtes. Tema kunstiõpetuse tundides maniakaalsel toonil üle klassi sosistatud sõnad "blog update" ja silmapilgutused muutuvad aina kõhedamaks.

Kirjandi jaoks valmistumine on mind toonud tagasi asjade juurde, mille olen unustanud juba ammu. Nädalakese tagasi sattusin kuulama jällegi Mozart'it ja Prokofiev'it. Nende kahe mehe loomingu geniaalsus oli mul pea täiesti unenud. Prokofiev'i "Dance Of The Knights" on niivõrd võimas lugu - Seisan rõdul, vaatega hiiglaslikule väljakule mis on täidetud kümnete tuhandete sõduritega, kõik andmas mulle au. Minu selja taga lehvib hiiglaslik punane lipp. Sõdurid seisavad vaikides, ma tervitan neid.

Leidsin oma kapisahtlist ülesse arvustuse, mille kirjutasin ühes põhikooli kunstitunnis, kui meid viidi vaatama Ain Mäeotsa ja Peeter Lauritsa koostööl valminud fotonäitust "Mullatoidu restoran". Oma arvustuse kirjutasin ma foto "Oicumenic Airlines"i kohta. Kui saaksin praegu valida teose, millest kirjutaksin arvustuse, oleks mu valik teine. Kuid näitus ise mõjutas mind võrdlemisi sügavuti.

Vaatasin täna õhtul jälle läbi filmi "The Hitchhiker's Guide To The Galaxy". Mida rohkem ma vaatan, seda rohkem detaile ma selles märkan ning seda geniaalsem (ja naljakam) see tundub.. (Lubadus: loen suvel läbi raamatu) Kui ma õigesti mäletan, siis oli see Eesti kinodes aastal 2005.

"It's an important and popular fact that things are not always what they seem. For instance, on the planet Earth, Man had always assumed that he was the most intelligent species occupying the planet, instead of the *third* most intelligent. The second most intelligent creatures were of course dolphins who, curiously enough, had long known of the impending destruction of the planet earth. They had made many attempts to alert mankind to the danger, but most of their communications were misinterpreted as amusing attempts to punch footballs or whistle for titbits. So they eventually decided they would leave earth by their own means. The last ever dolphin message was misinterpreted as a surprisingly sophisticated attempt to do a double backward somersault through a hoop while whistling the star-spangled banner, but in fact the message was this: So long and thanks for all the fish."

Ma magasin tudengite öölaulupeo maha.. jälle.

Teie Aradia.

Are You Suffering?

2009-04-20T21:36:00.003+03:00

Photo by the amazing: http://justriven.deviantart.com/

Anni on muutunud üsna rahutuks. Ning oma kalduvusi minu blogi pideva jälgimise suhtes ei ole ta väga vaka all hoidnud. Meeldivalt õõvastav.

Emilie Autumn jõudis lõpuks oma Asylum-tuuriga Eestisse, nimelt Tapperisse. Kontsert/show selliste mõõtmetega vajanuks suuremat ruumi/lava. Efekt läks osaliselt kaduma. Aga nautisin iga viimast hetke. Autogrammide jagamisel lasin valla isegi oma sisemise fangirl'i - kerge flirt Veronica Varlow'iga ja "I Think I'm In Love With You"-autogramm oli minu. Kuigi autogrammid ei oma mingisugust tähtsust on nende inimestega kohtumine imelikul kombel ikkagi joovastav.
Hilisõhtul tutvusin Meliani kassiga ning hiljem rääkisime Melianiga varaste hommikutundideni sellest, millest naised omavahel ikka räägivad - suhted. Ta pakkus mulle lahkelt oma voodit magamiseks, kuid krigisev diivan kõlas mulle hoopis meeldivamalt.

Onu M. pidas oma sünnipäev härra Jack Daniels'iga. Eks sünnipäevakingina koondamisleping oli põhjus tähistamiseks..

Pea kolmetunnine rongisõit tagasi Tartusse oli meeldiv. Rongiga sõitmises on midagi niivõrd erilist ning rahustavat. Just viimases klassis, kus istmed on kulunud, akendest, mis ei tundu kõige tugevamad, voolab sisse pehme päikesevalgus ning rongirööbaste ja -rataste mahe tiksumine uinutab magusalt. Kohutavalt kaunis.

3-2=1
Aber Glück wünch ich dir keins!
Aradia

Mr. Jack Daniels, we meet again.

2009-04-12T21:43:00.004+03:00

Katrin sai 18 reedel. Ta pidas oma sünnipäev Krooksus, mis on mõneti ebatavaline valik. Tutvusin isikuga, kellel olid ebaloomulikud vesinikblondid juuksed. Ta oli päris üsna väikesest Eesti külast ning kandis üleni lillasid riideid. Vaatamata üllatavale välimusele ja erepunastele kontaktläätsedele, suutis ta tekitada minus uudishimu, tahtsin rohkem teada. Katrin ehk teab selle poisi kontaktandmeid.
Õhtu arenedes liiguti Rock & Rolli poole, kus esines Loits oma kümnenda tegutsemisaasta puhul korraldatud kontsert-tuuri raames. Keskmine, emotsioonitu. Rahvas oli külm ja helimehed suutsid midagi kokku keerata, kuna kaks suurimat kõlarit töötasid vaheldumisi. Lahkusin märkamatult peale lisalugu, milleks oli ootatult "Tõelised Kuningad".

Laupäeval oli ilus ilm, tegin saapad poriseks ning ronisin pirogovile linnulaulu kuulama. Grete sadas mulle väga ootamatult kaela eikusagilt, tema eelnev asukoht jäi poris kakerdamise tõttu määramata. Tema juuksed olid neoonroosad. Tekkisid teatud nostalgiahetked - oli minulgi hea mitu aastat sarnane juuksevärv. Aga see selleks. Oli väga-väga tore teda näha.
Tänavalampide põlemasüttimise ajal olime teel Laululava poole, kus asub Sins Of Goners'i taevanikiidetud prooviruum. Poisid maksavad selle eest üsna head hinda ning sissepääs sinna on alati olemas.

Käisin vaatamas Jan Uuspõllu taaskord lavadele toodud sooloetendust "Ürgmees". See väärib mõningat mainimist. Tegu on väga omapärase tükiga, mis püüdis otsida vastuseid ürgajast tänapäeva meeste ja naiste omavahelistele probleemidele. Serveeritud tugeva huumorikastmega. Minge, vaadake.

Järades shokolaadijänkudelt päid otsast,
Teie Aradia.

My hope, the destroyer.

2009-03-29T20:03:00.003+03:00

Weeping with you. Arms around them
Flowing with you. Without your men
Keeping with you. Feeling their shiver
Drowning with you. Deep in this river
Tired and lonely. Sitting and staring
Weak and filthy. No longer caring
Wasting to nothing. The rubble of you
Hoping for something. Poison where love grew
People. Feel her mind
She is broken
People. Fill your eyes
Her body is broken
Leave me be, with my memories
I can still see all the lovers of me
I still know those feelings
You're still mine, my lover
I watch over you
Goodbye my lover
No sorrow. Please, no tears
Holy and fallen. Watch yourself die
Fade and wither. Long lost the fight
Tremble to sleep. Her man long gone
Years, and still weeps. Never forgotten

Tegelikult oli väga hea, et sain reedel Aapoga kokku. Ma ei olnud seda küll plaaninud, kuid see töötas kuidagi. Ning vabandan, et olin tema eelneva veinivaliku kohta midagi halvasti öelnud. Kiidan taevani tema valgehallitusjuustu valikut. Reedene õhtu mõjutas suuresti minu järgnevaid tegusid ning meeleolusid. Olen sulle (Aapo) tegelikult tänulik. Järgmine kord ma ei püüa sind uinutada oma ebaoluliste probleemidega ning ehk räägime targematel teemadel.

Rokiklubis olin pea vastu oma tahtmist. Olin suuresti veel shokeeritud oma reedestest väljaütlemistest ning ei tundnud ennast väga iseendana. Olin enamasti üksi, võõrutasin ennast pea tahtmatult inimestest. Lahkusin jällegi varakult, kuna liiga rahvast täis klubi ning teatud mõttes valusad käitumismaneerid ning ütlused tegid mu sealolemise väljakannatamatuks. Bändid sakkisid päris julmalt. Kui isik(ud) hakkab mind kritiseerima joogi pärast, mida joon ning minu arvamuse pärast ühe teatud naissoost isiku vastu, siis ongi ehk parem, et varakult lahkusin.

Kas sarkasm ja selle hulk, mida kasutan on läinud kuidagi kangemaks või on hakanud minu naljad tõsiselt solvama inimesi, kes tunnevad mind juba üpriski kaua ning peaksid saama aru minu haigest huumorimeelest. Hm.
Kuid jällegi olen märganud, et pöördun sarkasmi poole, kui püüan varjata enda või teiste jaoks mingeid tundeid. Kuradi alateadvuslik kaitserefleks!

Arvatavasti saan selles mõttes ennast natuke aega 'marineerida'. I need a little mental and emotional healing. G., ma loodan, et sul järgmiseks nädalavahetuseks midagi plaanitud ei ole.

No sorrow. Please, no tears.
Teie Aradia.

I can be your villain, baby.

2009-03-24T19:46:00.007+02:00

Picture By: http://felicefawn.deviantart.com/

Koolivaheajad on selleks, et linnas ringi joosta ning öösel mitte magada saada.
Kahekordne kogus auto- ning muusikakooli, kinoskäik, veiniõhtu, kodune filmi/koomiksipäev, TÜ avatud uste päev, kontsert, sünnipäev. ^-^
Puhkus.

Mainisin eelnevas postis, et Vahur saatis mulle Watchmen'i Motion Comic'si. Teisipäeva öösel kohale jõudnud koomiks oli täielikult väärt kuute tundi arvuti taga istumist. A spectacuar piece of work! Ma ei jõudnud filmi ära oodata enam. Kuna Aapo oli samuti avaldanud soovi filmi näha, siis otsustasin teda kaasa kutsuda. Kinos sai lõpuks käidud neljapäeval.
Kuigi oli nii mõndagi, mille üle nurisega, jäi see tahaplaanile. See film on hämmastav! Kui mitte muusika pärast, siis kindlasti eriefektide ja näitlejatöö pärast. Seda annab ehk ühele pulgale panna Dark Knight'iga.

Aapoga sain kokku eemine nädal oodatust rohkem. Ta mainis, et see on midagi õnnistuse sarnast. Olin meelitatud. Esmaspäevane veiniõhtu, kujunes filmi vaatamiseks ning suhete ja maailmalõpu üle arutamiseks. Mis Aapo ütleb, on niiöelda 'meie teema'. Veinivalik tal seekord väga hästi ei õnnestunud, pean tunnistama ning tal oli komme karjuda hüsteeriliselt erinevate, mittetähtsate asjade peale. Kummaline, kuid ikkagi naljakas.

Nägin samuti kummalisi unenägusid. Kahte, kui täpsem olla. Lühem neist sisaldas ühte teatud isikut, keda ma silmast-silma ei ole kunagi kohanud, kuid olen temast kuulnud erinevatest allikatest ning kohanud teha erinevatel internetilehtedel. Unenäos süüdistas see isik mind jälitamises ning stalkimises. Nimelt olevat mina tema naist ning teda ennast juba pikemat aega haiglaselt jälginud. Muidugi saatsin ta igasuguseid halbu sõnu kasutamatta lähimasse *khm* auku. Seepeale oli ta üsna kindel minu identiteedis ning soovis, et tunnistaksin oma nime olevat Kadri (või Kadi). Weird. Teine, pikem unenägu on liiga pikk, et siia seda kirjutada ning äärmiselt õõvastav. Kuigi midagi jubedat ei juhtunud, tunnetasin kumisevat, tuima bassitooni oma kõrvus veel isegi üles ärgates. Kus mu unenägude seletaja on?

Raamatukogu - kohtuasju, tühja lootust ja vaidlust.
Õpetaja - raske elu.
Pime - muret ja silmahaigust.
Kasuka kandmine - austuse leidmist ja ka unustusse jäämist.
Bussiga koju sõitmine - soovi leida iseennast.
Langevad tähed - pettumusi ja hävinguga seotud muutusi.

Ning on veel palju asju, millele ma tähendust ei leidnud. This is all so weird..

Marik is my villain now (L)
Teie Aradia.

10 Foot Cock & A Few Hundred Virgins

2009-03-15T00:22:00.004+02:00

Picture From: KING's MySpace

Reedel olin Rock & Roll Heaven'i avamis-/proovipeol. Hetkel veel küllaltki ehitusjärgus Rock & Roll Enterprises'i uus osa on oma mõõtmetelt tunduvalt suurem kui vana Rokikas (nüüdsest ümbernimetatud Rock & Roll Hell'iks), mis on äärmiselt hea, kuna vana R&R Hell jäi silmnähtavalt liiga väikseks selle rahvamassi jaoks, keda püüti sinna sisse suruda ning muidugi sealne lava oli naeruväärselt väike. R&R Heaven asub mugavalt samas majas mis R&R Hell, vahe on vaid 2 korrust. Kuid kuna asi oli veel ehitusjärgus, siis leidus mõningaid vigu mille üle külalised nuriseda said. Suitsuruumi külastajad mainisid, et vajaliku 'laksu' saab kätte ka niisama seal väga-väga väikses ruumis teatud aja veetmisega. Ruum mahutas ehk 10 inimest ning ventilatsioon oli liiga nõrk. Maalingud seintel olid veel pooleli ning osa valgustust oli paigutamata. Kogu õhtut saatis tugev värvihais.
Peaesinejana Ska Faktor ei meelitanud mind sugugi, kuid kuna sain tasuta sisse siis läksin kohale uut klubi uurima. Seevastu soojendajana esines Iron Cobra, kelle esinemistel olen varemgi käinud, ning kes on mulle väga hea mulje jätnud, isegi vaatamata nende poiste võrlemisi noorest east. Lisan ühe video nende Metal Attack'il esinemisest. Head kvaliteeti ei ole siin oodata.

Huvitav, kas neid võib tulla probleme oma nimega? Üks teinegi bänd tegutseb sama nime all ning tuntud trummipedaalid on samuti oma nimeks saanud Iron Cobra.

Reedel sai mulle teatavaks Emilie Autumn'i peatsest esinemisest Eestis. Olin natuke aega ülereageeriv fangirl ning hüppasin toas ringi väga lollakal moel.
*kogub sente* I'll be there! No matter what!
Viimati olin nii erutatud, kui ootasin Sonata Arctica kontserdi algust umber 07' aasta lõpus Soomes.
Kuid reaalsus lõi pähe, kui mõtlesin öömajale, mida ma vajaksin Tallinnasse. Küll midagi välja mõtleb.

But who watches over Watchmen?
Mind on viimased kuud vallanud Watchmen'i maania. Mind võttis tummaks Vahuri poolt saadetud treiler filmile ning ma hakkasin peale seda asjasse lähemalt süvenema. Vahur suutis olla veelkord kasulik saates mulle lingi lehele, kust laen hekel alla Watchmen'i Comic Novel'it. Tahaksin selle enne läbi vaadata, kui lähen kinno filmi uudistama.

Ning ma ei saa üle Tim Minchin'i geniaalsusest:

Raha kogudes,
Teie Aradia.

"Worse than rape"

2009-03-11T20:38:00.004+02:00

http://english.aljazeera.net/news/americas/2009/03/20093911932836487.html

I love the Catholic Church!

U-u-u-aua!

2009-03-09T20:16:00.002+02:00

Haha! Ma suutsin jälle selle endale nädalateks mälusse 'replay' peale panna.
*tantsib*

Kohtusin täna teel klaveritundi Markusega. Vestlus vältas läbi viie bussipeatuse ning kuni minu klaveriõpetaja ukseni. Mäletasin, kunagisest ammusest ajast, et ta elas samasuguses majas. Näe, kõrvalmajas. I know where you live! *evil smile*
Ühesõnaga: 'Kuni järgmise bussini.'

Naistepäeval suutis Aapo mind üllatada valge roosiga. Vaeseke pidi ootama minu järel pea 2 tundi, kuni ma perega lõunatasin. Vabandust. Ta tunnistas oma missiooni õnnestunuks, kui vastasin, et jah, see muutis mu tuju paremaks. Õnneks ei teinud ta teistele naissoost tuttavatele ülekohut, ning viis ka neile roosiõie. Kohtumine jäi küll lühikeseks, kuid äärmiselt armsaks.
Nagu näha, on võimalik ikkagi veel naisi 'ära osta' lilledega. Bläääh, kustutaksin ennast meelsasti nende naiste nimekirjast maha, kuid kuidas võidelda vastu naratusele, mis surub ennast näole, kui tullakse roos käes. Kliššee..

Kuna Kaberneeme/Tallinna planeeritud sõit jäi kahjuks ära, otsustasin veeta Gretega mõned tunnid koos. Tegime tiiru kesklinna pubides, veendudes, et iga viimanegi neist oli pilgeni inimesi täis. Otsustasime lõpuks Zavoodi kasuks kuna sealsed friikartulid on odavad ning head.

Laupäeval toimus Rokiklubis üritus 'Vanakooli Ketsipidu'. Vist ainuke eredamalt meeldejääv seik oli Mikey lavaline käitumine või teise nimega akrobaatika. Põrandal selili basskitarri mängimine oli nii mõnelegi teatud naisfännile unistuste täitumine. Otsustasin ära kannatada kõrvalseisva tütarlapse näkkulendavad juuksesalgud ja pealaulja katsumise ebasobivatest kohtades ning lihtsalt nautida bändi. Wow, that girl was drunk. Seda oli halb vaadata. Järgmise bändi ajal otsustasin lahkuda, kuna üritus ei pakkunud enam pinget.

*tantsib*
U-U-U-AUA!
Teie aradia.

2009-03-02T00:07:00.002+02:00

Winter is fun!

Üheksa

2009-02-26T21:47:00.005+02:00

Picture By: http://silent-order.deviantart.com/

*lehvitab*

Mis on juhtunud viimase üheksa päeva jookuul?
Palju, kuid teid see kõik ei huvita. Ühesõnaga kokkuvõte meeldejäävamatest juhtumistest.

Sain kätte kirjandi, mida arvasin olevat täiesti korraliku. Kuid kui midagi saab perse minna siis see arvatavasti lähebki. Nimelt mainis õpetaja, et talle ei meeldi kuidas kasutan 'liiga kunstliku kõneviisi'. Fail.
Käituksin vastvalt esimesest instinktiivsest kaitsereakstsioonist ja lajataksin talle vastu oma arvamusi, miks tema mulle kaa ei meeldi. Puhtast jonnist. Aga kuna tegemist oli inimesi täis klassiga, siis hoidsin ennast tagasi ja lubasin malbe naeratusega midagi selle 'probleemi' lahendamise asjus käsile võtta.

Kui keegi juhtus vaatama 24. veebruari TV3 uudiseid, siis ehk mäletate ühte äärmiselt õnnetut ja (mittenaljakalt)lollakat juhtumit, mis toimus Tartus, Ihastes. Õpetaja K. sattus minuga koolimajja sisse astuma samal ajal ning sõbraliku (minu poolt väsinud) tervituse järel mainis ta, et tal puudub hetkel elukoht ning on õnnelik, et tema pere elus ning terved on. šokeeriv. Puhtinimlikust kaastundest oli mul kahju, kuid Mikey rikkus olukorra ning teatas, et tal on pohhui ning küsis peale uudise kuulmist, et: "Kas see tähendab, et Inglise keel jääb ära?" Hiljem näitas C. oma telefonist pilte õpetaja K. majast. Õudne.

Laupäeva hommik algas Johanna kõnega, mis kutsus mind uisutama. Kutse tundus ahvatlev ning ma haarasin endale lähimad uisud ning tõttasin laululava poole.
Ma ei oleks uskunud, et suudan paari tunni jooksul niivõrd palju kordi fail'ida. Bussipeatuses selgus, et sobivaim buss oli just läinud, ning seega jäin ootama järgmist, mis saabus 10 minuti pärast. Kesklinnas asusin soovitud bussipeatusesse ootama vastavat bussi, mis viiks mind võimalikult ruttu sihtkohta. Vaatasin ajagraafikut ning jäin ootama bussi, mis minu vaatluste kohaselt oleks pidanud tulema iga minut. Ootasin 10 minutit. Mul tekkis teatud kahtlus ning ma läksin veenduma kellaaja õigsuses. Järgneva minuti naersin enda üle, kuna olin vaadanud valet graafikut. Asusin jala teele. Johanna juurde jõudes märkasin, et olin veetnud Annelinnast Supilinna jõudmiseks üle tunni aja. Kuid pole muret, asusime teele lähima jäävälja poole.
Kohale jõudes selgus et olin võtnud kaasa tervelt kaks uisku. Uiskude kogus oli õige, kui nende suurus ning ettenähtud koht olid valed. Nimelt olin kaasa võtnud parema jala uisu nr. 38 ja teise parema jala uisu nr. 41. Johanna ei jõudnud minu halamist eepilise fail'imise koha pealt kuulata ning sundis mind kandma tema enda uiske.

Laupäevaõhtune üritus Rokiklubis võibolla tõestas veelgi minu esialgset arvamust Juliast. Kuigi ta pidi kahjuks lahkuma meie seltskonnast üsna varakult, siis otsustasin temaga veeta võimalikult palju aega. Arutlesime inimese alateadlikest valikutes, nende põhjustest ja mõjudest suhetele ning muidugi teatud isiku ääretust lollusest. Peale lahkumist saatis Julia sõnumi, mis pani mind siiralt raeratama. Ma nautisin seda õhtut kaa. Aitäh!
Mafia... (h)

Niipalju kui olen kuulnud Uku DnD all-night'erist, siis oli see üleüldine fail. Kahju. Võibolla oli isegi hea, et otsustasin jääda koju. Kuid arvatavasti minu kohalolek ei oleks muutnud midagi.

Yahtzee on lahe!
Teie Aradia.

I feel good.. dänänänänääää!

2009-02-17T20:56:00.003+02:00

Kirjeldab hästi hetkest olukorda, mõtteid, emotsioone.
Kaos.
Ja käigu kõik persse, ma naudin seda. (vabandan väljenduse eest) Kuid midagi paneb mind seda hetke tõeliselt nautima. Asi võib olla selles, et mul puudub tegevusetus, alati on midagi, mis vajab tegemist, kuhugi jooksmist, millegi täitmist, millegi õppimist, arusaamist. Kuid asi võib ka seisneda selles, et ma tean, et hetkel ma pingutan ennast viimse piirini ning ma tean, et ma annan endast parima. Ma tunnen seda, et näen vaeva. Ning õhtuti magama minnes valutan oma lihaseid ja väsinud silmi, teades, et sain endale midagi kasulikku tehtud. Jah, põletan ennast läbi, vististi olengi seda teinud, kuid ma olen iga hetke nautinud.
Hämmastav iseseisvustunne on vallanud mind viimase kuu. Arusaamine, mõistmine, et ma saan üksi hakkama ideaalselt, isegi paremini. Õpin ennast tundma olukorras, kus abi tuleb otsida vaid endalt. Parimad õppetunnid.
Olen hakanud aru saama lõpuks, eelnevate aastate õpetuste tähtsusest. Vaikselt, kuid iga õhtuga aina rohkem. Julgen olla, öelda, mõtelda ja vastu vaielda. Eristan vajalikku seda mitte olevast. Olen õppinud palju. Tunnistan, olin umbusklik, naiivne ning vägagi põikpäine. Isegi südametu. Kuid kõrvalt jälgides sai selgeks nii palju. Kuid nüüd on vist liiga hilja tänada.

I'll burn the candle at both ends until I find what I'm searching for.

Oo, rumal tiinekas, miks olen nii eepiliselt ... ebapiisav !?
Ei ole tegu enesehaletsusega, nagu Marko seda väitis olevat. Mina näen seda piitsama, mis sunnib mind tagant ennast parandama ning endast kõike andma. Olema see, kellena ma tahan ennast näha. Ning piitsa ei näe ma absoluutselt negatiivses võtmes. Minu jaoks kaldub see teisele poole... [Insert NO kinky thoughts here]

Picture By: http://raccoon-with-a-cigar.deviantart.com/

Rääkisime Karmeniga täna pensionäridest ning Anni oli täna imelik, väga imelik. Ta rääkis valkudest.

Ning ma pean mainima oma tülgastust Marko põhimõtete vastu. Just nimelt nende, mille alusel ta omale sõpru ja tuttavaid valib. Tunnen, et ta teeb nendega endale rohkem liiga.

Aradia says: "Kas mina olin laupäeval imelikus tujus, kuid mulle ta kaa väga ei sümpatiseerunud."
Viper says: "Ah, tead, sul on kujunenud mingi piir vaikselt. Kui sealt lati alt läbi ei jõua, siis on isik kohe mõttetu."
Aradia says: "Võibolla tõesti. Kuid kas mite see meetod ei praagi välja nõrgad, ebahuvitavad ja lollakad?"
Viper says: "Ei tasu kohe tembeldada."
......
Aradia: "Ühesõnaga sa koguksid enda ümber suure hulga idioote, kuna nad võivad tulevikus kasuks olla?"
Viper: "Mitte idioote, vaid inimesi, keda saan välja kannatada."

Vestluse lõpuks oli mul äärmiselt suur tung talle midagi teravad selga lüüa.

Sinised kastid, mis ei taha ära minna ftw!
ˇ ˇ ˇ ˇ ˇ ˇ ˇ ˇ ˇ ˇ ˇ ˇ ˇ ˇ

I have a life

2009-02-08T01:23:00.003+02:00

Picture By: http://alanlathwell.deviantart.com/

Väideti, et mul on elu. Wooh.. See on hea, ma loodan. Ühesõnaga eelmine nädal oli üpriski pöörane. Hämmastav, kuidas ma ära elasin vähem kui viie tunni magamisega päevas. Mõne puhul on see luksus, kuid mina, kes on harjunud vähemalt kuue tunni magamisega ennast hellitama, siis on see üpriski suur katsumus. Kuid pole muret, täiesti elus, ning vajalikud uurimus- ja kontrolltööd said tehtud. Siinkohal saadakasin aga kirjanduse ja muusikaajaloo õpetaja sügavalt aanusesse, kuna nende ajuvabadus, mis ei tohiks õpilaste väga vastuvõtva mõistuse juures nende näos asuvast suurimast avausest välja voolata, seda ikkagi teeb. Oh kuis ma jumaldan neid tunde. Kirjandusperiood annab lootust, et ta peagi lõppeb, ühesõnaga on võimalus, et saan hakata lugema raamatuid, mis mulle tegelikult huvi pakuvad. 'Klassikud', nagu "Mäeküla piimamees", seda ei tee.

Kool nagu kool ikka.

Kolmapäeval ning reedel toimusid Uku poolt läbi viidud DnD mängud. Lootust on, et teatud aja pärast ma niiväga selles mängus sakkima ei saa. Mängin üht wannabe-assassini, kes tänu minu suutmatusele midagi välja mõelda on ilma minevikuta. Ta sai reedel nn. Edgar Savisaarega võideldes surma. Kuid nagu Vahur ütles: "A plot-convenient revival is always possible", siis päästis mind üks preester. Võin täpse sõnastusega mööda panna, kuid mõte jääb samaks.

Õhtul sain kokku O.-ga. Rokiklubi poole kõndides rääkis ta mulle mitmetest oma tegevustest, mille üle ta uhke ei ole ning mis on talle tõelist sitta kaela toonud. Pika jutu järel küsis ta minult, et miks näen välja nii kuri. Sain talle nördimusega vastata vaid, et leian, et ta on idioot. Ta tunnistas seda isegi, kuid arvan, et ta ei saanud sellele väga pihta. Järgnevad seletused ning 'pihtimused' rokiklubis tõid veelgi enam selgust fakti, et tema mõistus on tema keha arengust umbes 3-4 aasta võrra maas. Tema otsustusvõime ning enesekindlus on umbes 16-aastase tasemel. Ning ta prioriteedid on väga-väga kõikuvad.

Sattusin Kuutsemäele. Sinna sõites tekkis aknast välja vaadates teatud vasikavaimustus. Talvine Otepää loodus on kaunis, tõesti kaunis. Kohale jõudes teadsin täpselt, mida teha - Võimalikult ruttu eemale saada igasugustest vahenditest, mis oleks mind kohustanud mööda mäge alla sõitma minema. Võitlesin välja endale fotokaamera kasutamisõiguse ning hale-naljakad kukkuvad inimesed suuskadel ning lumelaudadel olid minu tabada.

Laupäeval ma vaid jälgisin. Jälgisin inimesi, nende tegevust, nende ütlusi, näoilmeid, kõike. Enim jäid silma kaks tüdrukut ning üks poiss.
Esimene tüdruk püüdis iga hinna eest kõigile meeldida. Armas naeratus siin, õlle pakkumine võhivõõrale seal. Sügavad silmavaated ning itsitavad ning liig-palju vihjeid andvad pilgud. Jah, olen kahtlustav, kuid on hämmastav, kuidas meessoost isikud sellele automaatselt allusid.
Teine tüdruk tegid sääsest elevandi. Ühesõnaga iga kallistus kuhugi mujale, kui talle, muutus suhtekriisiks. Temperament - it gives and it takes. Kui kallim vingumisele ei allu on alati olemas muud mehed olgu nad siis ka lagritsa-lõhnalist kleepuvtd likööri joovad paksud karvased vanamehed.
Kolmas, ainuke meessoost isik, jäi silma selle aasta halvima pick-up line'iga. Aasta alles algas, kuid usun, et võin südamerahuga ära anda halvima pick-up line'i auhinna sellele tundmatule tüübile. Koomiline olukord juhtus vetsujärjekorras seistes. Nimetame tundmatut noormeest järgnevalt Vambolaks. Vambola kõnnib vetsu poole, kui järsku peatus minu kõrval ning jäi mind võrlemisi kahtlase pilguga puurima. "Jah?" Küsisin ma. "Ei ma niisama ootan vetsujärjekorras, kuid mul läks kohe vetsu-vajadus ära, kui ma sind nägin." ... Ma põgenesin.
http://www.linesthataregood.com/lame.html
Äkki leiate endalegi ühe või mitu..

... ,
Teie Aradia.

Pekki ja piima!

2009-02-01T15:05:00.003+02:00

Picture By: http://paulorocker.deviantart.com/

Reedel sain kokku, üle üpriski pika aja, Aapoga. Veini, shokolaadi ja maitsva õunakoogi kõrvale sai arutletud liiga sügavalt ja üleanalüüsides suhteprobleemidest, nende tagamaadest ning kõige lõpuks korrutustabelitest. Tõesti, Aapol oli õigus, me oleks pidanud lindistama meie vestluse, kuna jututeemad, mille me võlusime välja pea mittemillesti lubasid meil hüpata maailmakorra kokkukukkumisest koheselt kaupsi osside juurde. Hämmastav. Usun, et Aapo saab mulle nüüd pikemat aega meenutama sõnapaari 'Pekk ja Piim'. Peale mõnusalt külma kojukõndimist võin öelda, et ma nautisin seda õhtut väga.

Laupäeval sain kokku, jällegi üle pika aja, Gretega. Otsustasin ta vedada teed jooma. Minu võime midagi originaalsemat välja mõelda, kui teejoomine, vajab tõsist taaselustamist. Rääkisin talle oma seiklustest Egiptuses ning vahepealsest, vägagi kaootilisest ning teguderohkest ajast, mil me kokku ei olnud saanud. Oli hea kuulda, et tal läheb hästi nii eraelus kui ka õpingutel. Lubasime hoida üksteist teavitatud ja ühenduses oma tegudest ja mõtetest. Ahjaa, ma ei maininudki, et Grete värvid endal juuksed roosaks. Võõras, kuid ääretult ilus.
Veetsin Gretega liigagi lühikesed 2½ tundi ning suundusin Rokiklubisse üritusele MetalPit.
Esimesena astus lavale Wrath Is Evergreen, kes oli üllatus. Kahtlesin alguses naisvokaali võimetes, kui üllatusin kui nõnda (väliselt) kauni isiku suust tuli välja äärmiselt jõuline ning ootamatu hääletämber, mis kaalub ülesse nii mõnegi meesvokaali. *plaksutab* Mulle mainiti teiste kohalolijate poolt, et trummar 'mängis mööda'. Kuid kas mina olin ebakompententne, või oli asi milleski muus, ei suutnud mina seda välja kuulda. Bändil on arenguruumi, kuid usun, et hakkan sellel pundil silma peal hoidma.
Kohtusin isikuga, kes väitis tulihingeliselt rusikaga vastu lauda lüües, et Black Metal on elu ning igasugused meloodiad on pededele. Natukese aja pärast nägin sama isikut laulmas kaasa Within Tempation'i Ice Queen'ile, mille peale ma teda terve õhtu hüüdsin ('hüüdmine' sisaldas endas meeletu koguse mõnitamist) silmakirjalikuks pedeks.
Järgmisena vallutas lava lätlaste oma Dark Domination. Ma ei oskagi nagu midagi öelda. Üleüldiselt kuulatav, kuid muusikastiil, mida nad viljelevad, ei ole väga mulle. Metalstorm.ee annab nende viimasele plaadile hindeks 10, kuid usun, et see üks hääl, mis selle hinde andis, oli nende ainukese Metalstorm.ee's asuva fänni heategu.
Viimane, väidetavalt ka kõige parem, peaesineja Bestia jäi mul kahjuks järgmise päeva varajaste kohustuste tõttu nägemata. Kuid pole viga, on Bestiat ennemgi nähtud ning näeb veel ka tulevikus.

Selline teatud kaootilisus mulle hetkel sobib. Tegevusetus mulle ei istu. Isegi fakt, et hetkene olukord gümnaasiumis, muusikakool ja autokool võtavad sitta kanti energiat ja aega, meeldib mulle. Nüüd on vist õige aeg vaadata üle sümptomid, mis viitaksid masohistlikule käitumisele.

Keemia kodutööd tehes,
teie Aradia.

December Elegy

2009-01-27T18:43:00.006+02:00

Armun iga kord Widow's Weeds'i kuulates. Puhas emotsioonide valang. Album moodustab ideaalse terviku, rääkimata veel üksikute lugude geniaalsust. Ahhh..

Reedel oli Elise sünnipäeva tähistamine. Jõudsin sündmuspaika kohale alles kella üheksa ajal, seega oli tähistamine kestnud juba natukene pikemalt kui 4 tundi. Kõrvulukustavalt mängis muusikakeskus üheksakümnendate kuulsamaid eesti pop-hitte. Naljatades n.ö. meie nooruse laulud. Oma heast kingivalikust sain aru, kui Elise jooksis üle toa minu poole käed avali karjudes: "See on parim kink, aitäh!", ning siis ta kallistas mind liigagi kõvasti. Hiljem peopaiga teisel korrusel noormeeste Mikey ja Rasmusega rääkides tundsin ennast halvasti. Mul hakkas häbi. Tundsin, et olen nende arutletud teema koha pealt ebakompententne ning liigväheste teadmistega, et kaasa rääkida. Lubasin endale, et teen teema kohta sügavamat uurimustööd. Hiljem pärisin Mikey käest lähemalt tema tegemistest ühes teatud organisatsioonis, kuid nagu ma talle olin ennemgi maininud, oli ta jällegi võrdlemisi kinnine. Kuid ma ei heida seda ette. Ei ole tegelikult minu asi selles teemas surkida. Arutlesime avalikkuses elamise plussidest ja miinustest.
Sünnipäevajärgsed pildid tekitasid osades inimestes häbi, kontrollimatuid naerupahvakaid ning panid neid veelkord meenutama õhtuseid juhtumisi.

Kahju, et perioodõppe tõttu lõppevad peagi matemaatika tunnid ära. I've grown to like this subject. Õpetaja mainis, et 'teie (Anni ja mina) isegi saate aru'. Aitäh! Aga pole imestada, kuna enamuse meie klassist moodustavad tagapinkides olevad blondid tsikid, kellele meeldib rääkida, mida Elu24 on kirjutanud. Mikey mainis, et eile oli Elu24's uudiseks, kuidas Keanu Reeves käis tankimas. Mul ei jätku sõnu.

Klaverimäng on võtmas üles uusi tuure. Lõpuks leian natuke aga sellele pühenduda ning seda nautida.

Michael Hussar - "Morphine"

Kasvavalt mõttetumaid raamatuid lugedes,
Aradia.

"Silmakirjalik elu"

2009-01-23T17:03:00.005+02:00

Eesti õigekeelsussõnaraamat seletab sõna 'silmakirjalik' järgnevalt: teesklev, võlts, ebaviisakas. Isegi kui mõni isik ei teadnud selle sõna täpset seletust, siis oletan ikkagi, et iga inimene on elus olnud, kas tahtlikult või mitte, mingil hetkel puhtselgelt silmakirjalik. Kui sajand tagasi räägiti sellest vaid kiiva saladuskatte all ning privaatselt, siis tänapäeval on silmakirjatsemine jõudnud kõmulehtede esikaantele ning teeb hävitustööd paljude ametnike karjääride kallal.
Maailmakirjandus on pühendanud suuri teoseid vaid silmakirjalikkusele, selle fenomeni, kui inimese ühe halvima külje, lahkamisele ja põhjuste otsimisele. Näiteks saab tuua Honore de Balzac'i "Isa Goriot", kus on eelnimetatud inimloomuse aspekti meelevallas kogu 19. sajandi Pariisi kõrgseltskond. Kui Gustave Flaubert'i teoses ''Madame Bovary'' on silmakirjalikkuse küüsis vaid vähesed inimesed, siis ''Isa Goriot'' puhul ei saa enam rääkida lihtlabasest silmakirjalikkusest, vaid juba hiiglaslikust valelikust lambakarjast, kes selleks, et püsida teatud seltskonnas, olid teeskluse ning võltslikkuse mõõdupuudeks. Noor peategelane Eugene de Rastignac sai tunda seda omal nahal, püüdes sulanduda keskkonda, mis kaugelt tundus kullasäras, puhas ning puutumata kõikidest Pariisi tumedatest saladustest. Kuid muidugi, see nii ei olnud, ning Eugene'ile sai selgeks, et kõige varjatumad ning valguskartlikumad saladused ja sepitsuses just seal alguse saavadki.
21. sajand ei ole samuti päästetud valelikkuse ning petmise kõikehaaravast küüsist. Kuid vahe seisneb ju selles, et tänapäeval püütakse silmakirjalikkust avalikkuse ette tuua, et isik, kes on teatud teoga hakkama saanud, saaks ka vastava karistuse. Pole palju poliitikuid, kes saaks väita, et on oma 'äri' ajanud puhtalt ning valedeta. Viimase aja Eesti sündmustest on valelikkuse, ebakompententsusega ja reetlikkusega silma paistnud V. Reiljan, H.Simm ja M.Maripuu, kui nimetada vaid mõned. Teadlikust naiivsusest tahaks endale väita, et Eesti riiki juhivad ausad inimesed, kuid tean see tegelikkuses nii lihtne ei ole.
Silmakirjalikkus on olnud inimajaloo vältel üheks revolutsioonile õhutamise põhjustest ning selle abil on võimalik välja praakida nõrgad, saamatut ning muidugi ohtlikud. Selle väljajuurimine on võimatu.
Kuid ma ei väida, et see üdini halb on..

Kultuurišokk

2009-01-18T19:17:00.021+02:00

10-17 Jaanuar 2009, Hurghada/Luxor/Cairo, Egiptus.
Ainult pildid, kuna detailid on siinkohal üleliigsed.

Be right back

2009-01-10T10:03:00.003+02:00

Nädala pärast räägin teile oma seiklustest Hurghadas.
*pakib plätusid kohvrisse*

Telefone jalaga segada

2009-01-09T20:56:00.003+02:00

Johanna viskas oma telefoni koos pooleldi söödud toiduga McDonalds'i prügikasti. Muidugi avastati telefoni kadumaminekust alles peale (äärmiselt rõvedast) söögikohast lahkumist. Kuid tänu väga sõbralikule koristajale, kes lubas Johannal minna kättpidi toidu sisse oma telefoni otsima, on see nüüd oma äärmiselt halvasti tundva omaniku käes. Lollakate tegude norm on täidetud väga pikaks ajaks.

Gravenimage

2009-01-03T14:28:00.006+02:00

Picture By: http://just-a-breathmint.deviantart.com/

Ma ei ole mitte ükski aasta teinud niivõrd palju uusaastalubadusi, kui tänavu. Ma ei ole hetkeolukorraga rahul. Õnneks ei ole ükski lubadustest mitte midagi utoopilist, vaid nõuavad minu enda pingutusi ning eneületamist. Kõik vaid selleks, et mina tunneks, et ma olen enda jaoks piisav.

Sattusin endise klassikaaslase sünnipäevale. Üsnagi ootamatult, peaks ütlema, kuna meie suhtlus enne sünnipäeva piirdus vaid paari lausega terve aasta jooksul. Teen järelduse, et olen olnud piisavalt meeldejääv isik, et mind kutsuti tema täisealiseks saamise pidustusele. Yay!
Õhtu toimus Marjamaa talus (mis on üpriski hubane väike palkmaja keset hiiglaslike maasikapõlde). Ilm oleks võimud olla veel külmem, et ma oleks saanud nautida talveilma korralikult. Miinus kümme kraadi on nõme. Oleks nagu külm, aga samas ei ole kah. Ootan, kuni termomeeter näitab mulle vähemalt -20oC, siis alles algab tõeline, ning üdini nauditav talv. ^-^
Tunnistan, et läksin sünnipäevale kohale kaks tundi varem vaid selle pärast, et autos, millega me sinna läksime, olid inimesed, keda ma lootsin nii väga oma sünnipäevale kutsuda, kuid kes sinna kahjuks ei jõudnud. Olin peo ettevalmistamisel abiks.
Melu tiirles enamasti ümber PS2'e, kus vändati erinevad karaokemänge. Suutsin teha Oskariga põhimõttelise kokkuleppe (mida kumbki osapool ei oleks reaalselt täitnud), mis sisaldas ahju kütmist, riiete eemaldamist ja karaokelaulmist. Kahjuks jäid kaks esimest tegevust tegemata ning me asusime otsemaid kolmanda juurde. Kuna karaoket sai laulda ka võistusena kahe isiku vahel, siis ei olnud kaua, kui tekkis hasart ning Oskar püüdis oma lauluoskustega mind üle trumbata, ning vastupidi. Oskar jäi küll napilt kaotajaks, loovutasin ma oma võidu talle, kokkuleppel, et ta ei vii täide oma plaane. Järgnevad üks või mitu tundi istusime me Osakri läpaka ees, vaadates South Park'i erinevaid osi ja kuulates ning arutades muusika üle, mis meile mõlemale on imelikul kombel südamelähedane. Tutvustasin My Dying Bride'i ning arutasime üpriski kaua 'For My Fallen Angel'i üle. Usun, et ühe tiheda läbiuuringu/arutluse said pea kõik Sonata Arctica lood.
Oskar viis teema üle surmale. Tema vaated hämmastasid mind sügavalt. Olen ka eelnevalt temaga nendel teemadel rääkinud, kuid niivõrd radikaalseid soove ei olnud ma märganud. Mina, kui võrdlemisi kaine ning reaalse mõtlemisega inimene sain enamasti talle vastu vaidlema ning viitama vigadele tema plaanides. Kuigi tema soovides puudus meeleheide ning reaalne põhjus, tekkis minus teatud hirm.

Vaikuses teie,
Aradia.

Fun Fun Fun

2008-12-30T16:55:00.005+02:00

Ja vähe sellest, et minu juuksur suutis mind 2 nädalat tagasi neoonroosaks värvida, õnnestus täna mul ennast erkoranšiks muuta.
Oh the fun never stops.

Bettie Page

2008-12-28T21:41:00.006+02:00

Bettie Page (April 22, 1923 – December 11, 2008)

Betti Page oli ning on siiani maailma kõige kuulsam pin-up. Vaid seitsme aastase modellikarjääri jooksul suutis ta vallutada maailma oma naabritüdrukuliku välimuse ning siira naeratusega, mis muutis 50'ndate aastate Ameerika pin-up ajalugu. Mis kõige huvitavam, ta olin tõsikristlane ning ta ei leidnud oma tegudes ning siivututes piltides mitte midagi halba. Minu arust üks kõige kaunimaid naisi maailmas, isegi ka praegu - mälestusena.

Reedel suutsin ma lõpuks Grete kätte saada ning ta teed jooma kutsuda. Sellest kujunes välja pubituur, mis hõlmas enda alla käimise Krookus, Zavoodis, Undergroundis ja Illegaardis. Peale viite vägagi nauditavat tassi teed sattusime me kokku Rasmuse, Oliveri ja Ghostiga, kes olid oma enda pubituuri alustanud Undergroundis. Otsustasime minna nendega edasi Illegaardi. Püüdsin hoida madalat profiili ning mitte asuda vaidlustesse Rasmusega, kuigi ma usun, et see oleks minule (nagu alati) mingil määral nauditav olnud, kuna Rasmus esindab mulle võrdlemisi tundmatut ala. Püüan ohjeldada oma ambitsioonikaid vajadusi uue informatsiooni järgi, ning mitte muutuda pealetükkivaks oma küsimustega.

Laupäev oli külm.
Nii emotsioonidelt kui ka välimise temperatuuri poolest. Rokiklubis toimus Band-Battle, mis oli üks haledamaid üritusi, kus ma olen eales käinud. Usun, et peale ürituse lõppemist, oli klubis rohkem inimesi kui ürituse ajal. Kuna Martini bänd (Sins Of Goners) vajas üritusel võitu, et saada teatud summa ulatuses muusikapoest varustus, siis olin abimees ja ilmusin kohale ning andsin oma hääle. Sissepääsupilet tehti mulle välja, ühesõnaga ei hakka ka rahast kahju, et nii mõttetule üritusele sattusin. Mul hakkas ühest bändist, kes too õhtu esines üpriski kahju. Ma nime ei hakka nimetama, kuna olen kindel, et nad isegi väga õnnelikud ei olnud selle esinemise üle. Poisid kandsid päkapikumütle nind kodukootud kampsuneid, mis tegi nende väljanägemise väga nunnuks. Kuid kogu selle nummi-nunnuduse sees oli väga hale, ning mingil määral ka naljakas, et nende ainsaks fänniks tundus olevat laulja ema, kes nõudis esinemise lõpus häälekalt lisalugu. Järgmine kord läheb paremini. Loodan vähemalt, et shokolaad, mida nad plaanisid edasi sööma minna maitses hästi.

Sa meeltemaru mängukann!

2008-12-23T00:17:00.002+02:00

Pettunud, hämmastunud, kurb ning loodetavasti lõpuks teadlik. Teadlik, et ma ei ole see, kes ma püüan teistele näida. Teadlik, et ma olen sama läbinähtav kui klaas. Teadlik, et mulle piisab vaid karistustest, et ma aru saaks, et asju ei anna kunagi viimase piirini välja viia. Teadlik, et ma valetan endale. Teadlik, et ma ei suuda usaldada inimesi, kes mu usaldust vääriks. Teadlik, et ma olen vaid üks mängukann oma tujutele.

Ning äkki ka nüüd vaba.

Näe, saingi suureks.

2008-12-18T19:21:00.004+02:00

Picture By: http://belldandies.deviantart.com/

Ma olen suikunud bloginduses vist küllalt kaua, aeg rääkida ka vaestele lugejatele, mida väike roosa tsikk ka viimase kahe nädala jookul teinud on.

Alustades, üle-eelmise nädala reede ja laupäevaga:
Pidasin ootamatult sünnipäeva. Tervelt nädala jagu ette. Kuid vaatamata sellele ilmusid ühte äärmiselt külma, väiksesse, võrlemisi majajäetud suvilasse trobikond inimesi, keda väga lootsin näha. Kuna külalised olid kutsutud paljudest erinevatest seltskondadest, siis tekkis teatud hirm, et ei osata ennast sündsalt üleval pidada. Kuid ei, osati ka ilusti käituda.
Kuna enamus sünnipäevatähistamisest toimus kaminatoas, siis olid osad inimesed kolinud ülerahvastatud kaminaruumist ülikuuma, ahju poolt soojaks köetud kööki, kus kohapeal baseeruva(te)lt isiku(te)lt saadi nii hingelist, emotsionaalset kui ka füüsilist tuge.
Usun, et ma ei ole iialgi lahedamaid kingitusi saanud, kui need, mis toodi. Need olid tõesti lahedad. Aitäh!
(kelgutama jõuan ma oma sinise masinaga enne kui lumi sulab, luban)

Laupäev möödus Rokiklubis, kus esines Sins Of Goners. Alati hea valik. Läbi üllatavalt mõnusa lumetuisu laekusin koju umbes kella 3 ajal. Üksikud inimesed linna peal, meeletu tuisk ning hea muusika vaid seltsiliseks. I was smiling when I got home.

Kiire hüpe nädala jagu edasi.
Sünnipäev!
12.12.08 jääb pikaks ajaks meelde.
Reede oli üks lõbusamaid ning samas kiiremaid päevi. Kell 2 olime suure valge bussiga juba sõidus Rakvere poole, kus ootas selleaastane Green Christmas.
Maandusime peale hämmastavalt pikka ning segadusseajavat orienteerumist Rakveres külalistemajas 'Margit'. Seitsme inimese peale kolmetoaline korter - ideaalne. Muidugi paljud voodid ei näinud kahe päeva jooksul ühtegi magajat, said siiski kõik oma unevajadused rahuldatud kas köögilaual või suuretoa väiksel diivanil. Kui on olemas laiad voodid igaühele, siis miks kuradi pärast valitakse omale alati esimene ettejuhtuv (mis on pea alati ka kõige ebamugavam) ärakukkumiskoht?

GC osutus oodatust isegi sitemaks. Kontserdite poolest just. Muidugi oli teatud üllatajaid, kes jäid positiivse esinemisega meelde (nt. Callisto ja Dark Trankquility) , kuid leidus ka vanu tuttavaid, kes keerasid enda esinemise minu silmis parandamatult perse tänu kohalikele tehnikameeste oskamatusele (nt. Lacuna Coil). Kahjuks jäin ka ilma bändidest, millest oleksin olnud huvitatud kuulama (nt: Krakow ja Melmac). HU? oli kõrvukriipivalt valus, seega hoidsin ma ennast sellel ajal ohutus kauguses, et olla õiges konditsioonis ja tervise juures Horricane'i ja Ensalved'i ajal. Kahjuks otsustad bänd, kelle pärast ma 35% ulatuses läksingi GC'le, lennukist maha jääda ja mitte Rakverre kohale ilmuda... ja ma ostsin nende särki isegi. FAIL. Ja helimees/mehed vahetage järgmiseks aastaks välja, palun. Thank you.

Pühapäev möödus enamasti Rakvere linnaga tutvumiseks. Käisime jalutamas kesklinnas, Tarvase ja lossivaremete juures, püüdes iga hinnaga mäe järskudel nõlvadel, mis olid suures osas jääga kaetud, mitte alla kukkuda. Oli vaikne hommik ning pärastlõuna.
Õhtul hakkasime Tallinna poole sõitma, et jõuda Whitesnake'i kontserdile.
Kontsert ei olnud küll minu maitsele kuid imetlesin bändimeeste lavapealset karismat. Ning aplaus David Coverdale'ile, kes vaatamata oma kõrgele eale (57) hüppas laval ringi nagu 20-aastane ning suutis oma häälega inimeste südameteni jõuda.
Muidugi sai ära kuulatud vanad klassikud nagu 'Here I Go Again', 'Ain't No Love In The Heart Of The City' jne.
Tagasisõit möödus enamasti üksteise kaisus magamisega ning kojujõdmine toimus alles kella 2 ajal, millele järgnes väga unine päev koolis.

Eile toimus väikses Vanemuises TKiG jõulupidu, kus olid kohale vägagi äärmuslikud tegelased (nt: üks gooti ja üks beibe punamütsike, hulgaliselt üleni valgetes tunkedes bemmimegi ja üks või paar väga täis päkapikku ja hunt). Iga klass pidi esitama tänapäevase versiooni klassikalistest muinasjuttudest. Ühesõnaga oli väga palju madalakvaliteedilist näitlemist ja sitta tsenaristi- ja lavastajatööd.
See õhtu sai mulle selgeks kui naiivsed võivad olla minu klassiõed.

"Tulevikuks. Et poleks puudust lillest enam."
Aitäh, Onu M.

Uusi seiklusi oodates,
Teie
Aradia.

Time slows down?

2008-11-29T15:58:00.005+02:00

Aeg pidurdas oma kulgu eile õhtul.
Kõik on veel siiamaani aegluubis.
Oled sa kunagi tundnud nii?
Kellaseierid seisavad paigal ning sa saad jälgida kõike sinu ümber tegutsevat hämmastavates detailides. Liigutused tunduvad nii selged ja arusaadavad. Kõik tundub nii eriline, teistsugune..
Ma ei oska seda seletada, kuid tahaks.

Warmth in the silence

2008-11-23T17:04:00.005+02:00

Picture by: http://fatallook.deviantart.com/

Ema ning isa on otsustanud mind jätta meeletu lumetormi meelevalda koos hunniku pakisuppide ja külmutatud pitsadega (nad ikka veel järeldavad, et kuna mulle meeldivad pakisupid, siis ma ei oska endale korralikku sööki teha). Ühesõnaga ootab mind ees nädal aega üksindust. ^-^ Ma usun, et ma saan seda nädalat nautima.
Ei, mitte et mul oleks midagi vastu oma vanematele. Lihtsalt, mulle on hakanud meeldima need nädalad üksi kodus, kui nad on otsustanud üks hetk lennuki peale tormata ja mulle kuhja külmutatud pitsasid jätta. Nädal aega (liiga) kõvasti muusika mängimist (jah, minu naabrid on nii leppivad, selle sitaga, mida ma kuulan)... Üksiolek pikema perioodi jooksul paneb mind tegutsema liigagi ebanormaalsel tasemel. Kuid ma ikkagi ootan seda.
Umbes neljapäevaks peaks mul tekkima kerge hirm üksinda pimedas korteris ringi kõndimise ees, kui väljaspoolt tulevad igasugused imelikud, mtte minu enda poolt tekitatud häaled. Tulge mulle külla, tehke mulle kalli.

Ema tõi mulle Käsnakalle jõulukalendri. Ütles, et ta pidi selle ära ostma, teades kui väga mulle Käsnakalle meeldib.
See oli armas.

Oh jõulu.
Okei, jõulukalender oli armas, kuid ma tõesti ei oota jõule. Null emotsiooni. Püha on pea täiel määral kaotanud oma tähtsuse. Jah, suguvõsa tuleb kokku, söövad üleliia rasvaseid toite, joovad pähklitega ülepakutud glögi ja kannatavad välja umbes tunniajase jõuluvana külaskäigu, kuna suguvõsa pesamuna on vastavas vanuses. Ning siis minnakse laiali, teades, et kõik on kulutanud meeletuid summasid, et teha igale suguvõsa liikmele mingi närune kingitus, mida nad arvatavasti ei vajanud. Überkommertslik lambkari.

Ning siis see lumi..
Jah, kõik on ilus ja valge, kuid isegi ilmataadi habemekõõm ei suuda kõrgustesse kasvavat ristkülikutega täidetud Annelinna ilusaks teha. Ja tänu sellele võtab minu kooliminek kordades rohkem aega!

See torm on lahe.
Ühelt poolt maja on meeletu - aknad on kinnituisanud, ning tuul tahab akent eest murda. Teisel poolt maja teen ma rõduukse lahti ning mulle vaatab vastu täielik vaikus. Isegi autosid ringteel ei ole kuulda.

Silence..
it truly makes the most beautiful music.

Vaikuse saatel tantsides,
Teie Aradia.

I'm after tranquillity

2008-11-17T19:09:00.000+02:00

Isegi kui seda oli vaid korraks, oli see parim tunne.

Kui oleks neljapäev, saaksin halda, et elan oma mõtetega veel nädalavahetuses. Kuid kuna on ikkagi veel Esmaspäev, siis ei tundugi halamine sellel teemal nii erakordne.
Jah, nädalavahetus - rahapuudus, rohelised vaibad, Grete, Sonata Arctica, unetu öö ja üks kuradima unustamatu padi.
Ning kuna Pühapäev enam ammugi minu nädalavahetusse koos oma kohustuslike tööde ning õppimistega ei kuulu, siis möödus see päev enamasti omas mullis, mida ei suutnud pea keegi lõhkuda. Pühapäev, miks oled kaotanud oma võlu? Või mis kuradi võlust siin rääkida saab.. Pühapäev on vaid ettevalmistus siniseks esmaspäeaks.

Neljapäev 13.11.
Aitäh, V., et nõustused minuga Pange teed jooma tulema, isegi siis, kui mina suurema osa teest ära jõin. Ma nautisin seda tõesti. I would really like to do that again sometime.
Ning Onu M., kes hilisele kellaajale vaatamata jäi nõusse minuga kõige lollakamat filmi vaatama minema ning peale meeltnüristavat kogemust mind koju 'transportima'.

Klaver.
Kuradima kaunis pill..
Oh, oskaks ma vaid seda pilli panna tegema neid hääli, mida ma soovin.
Ühesõnaga klaveritund möödus hämmastavalt kiiresti. Ning esmakordselt lubas õpetaja hakata minuga võtma läbi neid laule, mida ma ise soovin mängida. Ning muidugi oli mul esimese asjana kohe Sonata Arctica- Tallulah kaasas, kuid see osutus minu veel treenimata mõistusele liiga raskeks. Ning isegi Nightwish- Nemo jäi mängust välja. Oh, why do I suck so bad? Kuid lootus ei olnud veel kadunud - üks, minu arust, kaunimaid lugusid "Meil Aia Äärne Tänavas" läks loosi. Ilus, ilus meloodia. Kuid minu süntesaator kõlab ikka veel liiga tehislikult, vaatamata igasugustele nupuvajutustele ja asjadele.
Tekib tunne nagu ma oleks 50 aastat vanem ning püüaks aru saada kuidas telekapuldilt volüümi-nuppu leida, ilma, et telekas vale nupulevajutusega plahvataks.
Kunagi.. Kunagi mängin ma teile kõik need laulud ette.

Muusika saatel lenneldes,
teie Aradia.

Protege moi

2008-11-12T20:36:00.000+02:00

Peale vägagi meeleolukat nädalavahetust, millest ei tahaks lahkudagi, on koolinädala pinged ning kohustused kaotanud oma reaalsustunde. Püüaks need kiiresti ning võimalikult vähese vaevaga õlult saada ning võimalikult ruttu koju jõuda, et veeta õhtu täielikult omas mullis, segatuna mittemillesti peale muusika ja oma mõtete. Nautida paari päeva vabadust, seda vähekest, mis on õnneks antud.

Viimased nädalad on olnud võrdlemisi vastuolulised. Just minu otsustamisvõime koha pealt. Segane on see asi, seda ma osakan öelda. Täpselt nagu Onu M. selle kokku võttis: Kuidas öelda, kui mõtted on kurvad, kuid suul on naeratus? Imelik, kuid nii see on.

Reedene üritus vanas Pärmivabrikus, mis kandis uhket nime Metal Attack, osutus üpriski nauditavaks, siiski olid hoone enda ning muusika kvaliteet vägagi suure küsimärgi all. Kui välja arvata laest õrnalt alla sadav krohv ning vägagi ebatasased põrandapinnad, mis otsustasid kaduda just hetkedel, kui tasakaaluhäired sagenesid halva nähtavuse tõttu. Ärge palun pange suurte aukude peale suuri värvilisi vaipu! See ei aita kaasa ei inimeste tähelepanuvõimele, tajule ega ka siseinterjöörile.
Oli hea meenutades kuulata URT'i, kuna just seda bändi viidi mind kuulama, kui minu juuksed olid veel suurest värvimisest priid ning minu seljas ilutses ilus valge sulejope. Ma olin too õhtu eriline. Ei olnudki nii ammu.
Üllataval kombel leidsin ka, et Iron Cobra on oma bändimeeste noorusele vaatamata üpriski kuulatav.

Protect me from what I want.
Ilusat õhtut,
Maret.

Magada

2008-11-06T19:28:00.000+02:00

Picture by: http://adnrey.deviantart.com/

Väsitav ning hämmastavalt kurnav on olnud uue veerandi esimene nädal. Tunne nagu oleks rasket koolikotti kantud juba hea mitu kuud järjest. Kuid see kõik ootab alles ees. Oh rõõmu.
Kuid mitte niivõrd füüsiliselt kui vaimselt on raskem. Mitte raskem kui on olnud nädalad nii umbes kuu aega tagasi, kuid isegi väiksem emotsionaalse tasakaalu häire tundub kui tohutu ärritaja. Ning minu suutmatus 'õigel ajal' magama suunduda on kurjasti kätte maksnud.

Olen vägagi kurb, et meie koolis ei ole piisavalt õpilasi, kes oleks huvitatud väitlusest. Hetkel siis ainult 2. Niipalju kui ma püüdsin kuulutada, ning inimesi sellest huvi tundma panna, ei kandnud minu teod vilja. Väga kahju.
Draamaklass on õnneks veel võrdlemisi elujõus, mille üle mul on väga hea meel. Jee.

Kuigi satun igasugustest aruteludest ning väitlusest ning oma seisukohtade kaitsmisest kergesti hasarti, on üks kindel, mitte väga sõbralik arutlus ajanud mind mõttesse maskide üle. Mitte nende odavate maskide üle, mida saab oska igast karnevalipoest vaid need maskid, mida inimesed endale ette manavad igapäevases elus. Juhtusin sellest teemast paar nädalat tagasi O. ja A.'ga rääkima, ning tuli välja, et neil on hämmastavalt erinev arvamus sellest. Kuigi O. väitis, et ta ei arva neist pea midagi head ning need vaid takistavad ning pidurdavad indiviidi vaimset arengut, leidis ta, et omab ka enda tegeliku iseenda katteks paari maski. A. leidis, et maskid on inimlik kaitserefleks, mis on vägagi hädavajalik tänapäevases, võrdlemisi mainstream'i poolt rikutud ühiskonnas ning inimene, kes vabastaks ennast (kui see 100% võimalik on) kõikidest maskidest, oleks ühiskonna poolt vastuvõetamatu ning ka vastupidi - ühiskond temale oleks kannatamatu. Kuid et eksisteerida sellises ühiskonnas maname ette maski, kust laseme oma tõelist, maskideta ennast vaid piiluma. Tõsi, on indiviide, kes on muutnud oma maskid võrdlemisi läbinähtavateks ning see laseb tõelist 'mina' vägagi tihti näha. Jäin selle teema koha pealt kuidagi kahevahele, kuigi arvan, et maskid on vaid üks suur pettusemäng mida inimene mängib vaid iseendaga. Jah, indiviid ei pruugi arugi saada, et tal nähtamatu maskike ees tilbendab, võib see kõrvalvaatajale olla sama selge, kui üks suur punane plekk lumivalgel laudlinal.
Asi on algsest teemast kaugele läinud. Kuid see maskide-teema oli ajendatud selle sama koolikaaslase tegudest peale minu kergelt negatiivseid küsimusi ning väiteid. Nimelt otsustas ta igasugused jäljed meie vestlusest kustutada, mis tundus mulle antud hetk äärmiselt imelik ning ma ei suutnud välja mõelda piisavalt loogilist põhjust sellele. Las jääda niig, kui ta soovib. Esimene mõte pea insidenti - kas see oli argpükslikusest? Seda vist ei saa iial teada. Kuid arutelu oli mulle võrdlemisi nauditav.

Tere?

2008-11-05T18:51:00.000+02:00

Hoiatus lugejaile!
Teksti, mida loodetavasti kuhjub siia lehele regulaarsete vahedega, ei pruugi sisaldada hiilgavaid mõttelende, briljantseid ütlusi või põhjapanevaid fakte. See saab sisaldama hulgaliselt läbimõtlemata ideemullikesi, mis varem või hiljem saavad minu enda poolt kustutatud, teiste poolt maha tehtud või unustatud.
Olete hoiatatud.
Head õhtut.

Pilt hämmastavalt Poola kunstnikult Zdzisław Beksiński.