Aradia

25 November 2009

23 November 2009

Psychische Vergewaltigung ...

... ehk eksamid uksele koputamas.

Liiga palju teha, liiga palju mõelda, liiga vähe aega, liiga-liiga-liiga. Kõik möödub hirmuäratava kiirusega. Kuid jällegi praeguses olukorras selline kiirustamine on üsna sobiv. Hoiab mõtted eemal. Eks ootan minagi järgmist aastat.
Ning nüüd loen mõningaid varasemaid postitusi kus küsisin, et kas aeg liigub kiiresti või aeglaselt. Sain oma vastuse.

Jõudsin Carl Sagan'i "Cosmosega" viimaks lõpuni ning nüüd kumiseb peas vaid "Glorious Dawn".

I have idiots for friends, srsly,
Aradia.

18 October 2009

Picture By: Waldemar von Kozak

Küünlavalgus kumab õrnalt läbi lillaka klaasi maalides seintele mängleva viirastuse, mis tahes-tahtmata tekitab jällegi seda valutavat igatsustunnet. Kas aeg liigub siis lõpuks kiiresti või aeglaselt?

Olgu ma siis kasvõi 'pseudoprobleemidega 17-aastane pussyhübriid', kuid meeltemarude mängukannid oleme me eranditult kõik. Küsimus on vaid selles, kui hästi oskame näidata, et me seda ei ole.

"... I only fall when I'm with you."
Aradia

12 October 2009

Fragile things

Picture By The Amazing: Lithium Picnic

"Mehed ei nuta!"
Mõned mehed arvavad, et pole just mehelik tunnistada oma probleeme, mõtlen seda just emotsionaalsel tasandil. Enamasti eelistatake probleeme lahendada ja ennast välja elada rohkem agressiivsemal viisil. Ehk on see seotud sellega, et see 'emotsioonide-teema' on selline naistekas, mis mehe egole käib üle jõu. Kuigi mehe pisarad on üsna harv nähtus, tundub aga, et kõnekäänd tuleks asendada tänapäevasema versiooniga: "Mehed nutavad", sest mis oleks jubedam kui agressiivsus ja maskuliinsus kuubis - mehelikum kui mees olemine.
Need mõtted on enamasti inspireeritud üsna emotsionaalsest kohtumisest O.ga, kes kahjuks, vaatamata pingutustele, sai tunda, kui valus armastus ikkagi täpselt on.

Reede õhtul jõudsin isegi R&R Heaven'isse, kus esinesid Tramontana ja HND. Kuigi Tramontana oli peamine põhjus, miks läksin, jõudsin sinna kahjuks viimase loo ajal. Nuuks.. Kuid pole viga midagi, HND oli hullem. Leidus neid, kes elasid ennast lava ees meeletu hööritamise saatel välja ning leidus ka rokipeerusid, kes vaikselt õllet limpsides lasid lava poole kuuldavale mõnitavaid loosungeid (a'la "meil juba on üks Tanel Padar, lahe särk btw"). Hiljem, ürituse lõppedes, vestlesin Tramontana trummariga, kes rääkis bändi viimastest tegudest ning tulevikuplaanidest. Hoian teile pöialt!

Laupäeval olid Uru Noorteteatri katsed. Otsustasin nalja pärast läbi astuda ning ehk natukene kätt proovida selles näitlemise asjas. Aapo, nagu lubatud, tegi osalejate elu 10'ks minutiks põrguks (kuid seda läbi teatud huumoriprisma). Laulu laulmine nagu sa oleks maasikatarretis ületas kõik teised ülesanded.
(Update: "Pärast kaks päeva kestnud katseid ning nendele järgnenud arutelu jõudsime järeldusele, et osutusite valituks!" Aapo helistas ning ütles, et ta kavatseb muusikali tegema hakata. Ootan põnevusega.)

Ning Oskar, sul on õigus, Sonata Arctica on isegi täiesti kuulatava plaadiga kakkama saanud.

Andestust, aga lammas konsumeeris teie apellatsiooni,
Aradia.

29 September 2009

"Hold on tight, spidermonkey!"

365 päeva on arvestades kõiki 'agasid' ikkagi pikk aeg. Muidugi kena ja hea on olla mõtetega aastajagu eespool, kuid arvestades selle mõju igasugusele mõttetööle, mis vajab kontsentreerumist olevikus, siis on ehk parem idee lasta sel oma rada minna, mitte sellele mõelda ja lihtsalt jääda lootma, et see laabub. Eventually, everything will mesh together with soft percision.

Onu M. saabus küll New Yorgist tagasi juba augusti lõpus, jõudis tema toodud raamat minuni alles eelmine nädal. "Lords of Chaos - The Bloody Rise of the Satanic Metal Undergroung" - 400 lehekülge Black Metal ajalugu. Pool läbi, pool veel ees.

Hämmastaval kombel olen endalegi märkamatult jõudnud gümnaasiumi viimasesse aastasse. Ning kuna oleme nüüd suured lapsed, siis peaks see andma teatud õigusi 10. klassi õpilaste suhtes. Mõtlen just rebaste retsi, mis see aasta tõotab tulla fail, kuna õppenõukogu on ära keelanud igasuguse 'alandava' tegevuse rebaste suhtes. Kurb.

Oleme Eesti suurim kool, kuid meil puudub väitlusring!

Õpetajate päeval otsustasin olla kooli (kuulujutte arvestades) kurikuulsaim õpetaja. Just see õpetaja, kes oma kaootilises mõtlemises ja käitumises (mis õpilastele tihti vastumeelt on) peegeldab teatud geniaalsust. Jutud kriitide viskamisest õpilaste pihta mind ei hirmuta.