Magada

Picture by: http://adnrey.deviantart.com/

Väsitav ning hämmastavalt kurnav on olnud uue veerandi esimene nädal. Tunne nagu oleks rasket koolikotti kantud juba hea mitu kuud järjest. Kuid see kõik ootab alles ees. Oh rõõmu.
Kuid mitte niivõrd füüsiliselt kui vaimselt on raskem. Mitte raskem kui on olnud nädalad nii umbes kuu aega tagasi, kuid isegi väiksem emotsionaalse tasakaalu häire tundub kui tohutu ärritaja. Ning minu suutmatus 'õigel ajal' magama suunduda on kurjasti kätte maksnud.

Olen vägagi kurb, et meie koolis ei ole piisavalt õpilasi, kes oleks huvitatud väitlusest. Hetkel siis ainult 2. Niipalju kui ma püüdsin kuulutada, ning inimesi sellest huvi tundma panna, ei kandnud minu teod vilja. Väga kahju.
Draamaklass on õnneks veel võrdlemisi elujõus, mille üle mul on väga hea meel. Jee.

Kuigi satun igasugustest aruteludest ning väitlusest ning oma seisukohtade kaitsmisest kergesti hasarti, on üks kindel, mitte väga sõbralik arutlus ajanud mind mõttesse maskide üle. Mitte nende odavate maskide üle, mida saab oska igast karnevalipoest vaid need maskid, mida inimesed endale ette manavad igapäevases elus. Juhtusin sellest teemast paar nädalat tagasi O. ja A.'ga rääkima, ning tuli välja, et neil on hämmastavalt erinev arvamus sellest. Kuigi O. väitis, et ta ei arva neist pea midagi head ning need vaid takistavad ning pidurdavad indiviidi vaimset arengut, leidis ta, et omab ka enda tegeliku iseenda katteks paari maski. A. leidis, et maskid on inimlik kaitserefleks, mis on vägagi hädavajalik tänapäevases, võrdlemisi mainstream'i poolt rikutud ühiskonnas ning inimene, kes vabastaks ennast (kui see 100% võimalik on) kõikidest maskidest, oleks ühiskonna poolt vastuvõetamatu ning ka vastupidi - ühiskond temale oleks kannatamatu. Kuid et eksisteerida sellises ühiskonnas maname ette maski, kust laseme oma tõelist, maskideta ennast vaid piiluma. Tõsi, on indiviide, kes on muutnud oma maskid võrdlemisi läbinähtavateks ning see laseb tõelist 'mina' vägagi tihti näha. Jäin selle teema koha pealt kuidagi kahevahele, kuigi arvan, et maskid on vaid üks suur pettusemäng mida inimene mängib vaid iseendaga. Jah, indiviid ei pruugi arugi saada, et tal nähtamatu maskike ees tilbendab, võib see kõrvalvaatajale olla sama selge, kui üks suur punane plekk lumivalgel laudlinal.
Asi on algsest teemast kaugele läinud. Kuid see maskide-teema oli ajendatud selle sama koolikaaslase tegudest peale minu kergelt negatiivseid küsimusi ning väiteid. Nimelt otsustas ta igasugused jäljed meie vestlusest kustutada, mis tundus mulle antud hetk äärmiselt imelik ning ma ei suutnud välja mõelda piisavalt loogilist põhjust sellele. Las jääda niig, kui ta soovib. Esimene mõte pea insidenti - kas see oli argpükslikusest? Seda vist ei saa iial teada. Kuid arutelu oli mulle võrdlemisi nauditav.