She's lying. She's skinny, and she's pretty, and she's lying!

Foto: Juha Arvid Helminen

Praegusel hetkel peaksin ma innukalt vanu ajalehti lugema, et hävitada umbes kahenädalane auk minu teadmistest asjadest, mis juhtuvad (ja on juhtunud) kaugemal kui kaks meetrit minust..

Annit on vallanud kinnismõte minu blogi suhtes. Tema kunstiõpetuse tundides maniakaalsel toonil üle klassi sosistatud sõnad "blog update" ja silmapilgutused muutuvad aina kõhedamaks.

Kirjandi jaoks valmistumine on mind toonud tagasi asjade juurde, mille olen unustanud juba ammu. Nädalakese tagasi sattusin kuulama jällegi Mozart'it ja Prokofiev'it. Nende kahe mehe loomingu geniaalsus oli mul pea täiesti unenud. Prokofiev'i "Dance Of The Knights" on niivõrd võimas lugu - Seisan rõdul, vaatega hiiglaslikule väljakule mis on täidetud kümnete tuhandete sõduritega, kõik andmas mulle au. Minu selja taga lehvib hiiglaslik punane lipp. Sõdurid seisavad vaikides, ma tervitan neid.



Leidsin oma kapisahtlist ülesse arvustuse, mille kirjutasin ühes põhikooli kunstitunnis, kui meid viidi vaatama Ain Mäeotsa ja Peeter Lauritsa koostööl valminud fotonäitust "Mullatoidu restoran". Oma arvustuse kirjutasin ma foto "Oicumenic Airlines"i kohta. Kui saaksin praegu valida teose, millest kirjutaksin arvustuse, oleks mu valik teine. Kuid näitus ise mõjutas mind võrdlemisi sügavuti.

Vaatasin täna õhtul jälle läbi filmi "The Hitchhiker's Guide To The Galaxy". Mida rohkem ma vaatan, seda rohkem detaile ma selles märkan ning seda geniaalsem (ja naljakam) see tundub.. (Lubadus: loen suvel läbi raamatu) Kui ma õigesti mäletan, siis oli see Eesti kinodes aastal 2005.

"It's an important and popular fact that things are not always what they seem. For instance, on the planet Earth, Man had always assumed that he was the most intelligent species occupying the planet, instead of the *third* most intelligent. The second most intelligent creatures were of course dolphins who, curiously enough, had long known of the impending destruction of the planet earth. They had made many attempts to alert mankind to the danger, but most of their communications were misinterpreted as amusing attempts to punch footballs or whistle for titbits. So they eventually decided they would leave earth by their own means. The last ever dolphin message was misinterpreted as a surprisingly sophisticated attempt to do a double backward somersault through a hoop while whistling the star-spangled banner, but in fact the message was this: So long and thanks for all the fish."


Ma magasin tudengite öölaulupeo maha.. jälle.

Teie Aradia.